Väliseesti näitused Rahvusarhiivis juulis ja augustis

Tänavu suvel ja sügisel toimuval väliseesti näituste festivalil eksponeeritakse 16 näitust mälu- ja kultuuriasutustes üle Eesti. Kolme näitusega on võimalik tutvuda Rahvusarhiivis.

Rahvusarhiivi peahoones Tartus (Nooruse 3) on vaid kuni 12. juulini avatud näitus „Roman Toi 100“. Roman Toi eluteed lapsepõlvest väärika eani valgustav väljapanek annab tõhusa ja meeleoluka ülevaate legendaarse koorimuusiku jäljest eesti kultuuriloos. Näitus on valminud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Torontos asuva Eesti õppetöö keskuse / Väliseesti Muuseumi koostöös 2016. aastal.

Rahvusarhiivi galeriis Tallinnas (Maneeži 2) jääb kuni augusti lõpuni avatuks näitus „Paadipõgenikud 1944. Nelja paadi lood“. Näitus keskendub paatide „Karin“, „Enge“, „Venus“ ja „Helena“ saabumisele Rootsi, kuhu nad jõudsid erinevaid veeteid pidi, lastiks paljude inimeste elud ja edasine saatus. Väljapaneku koostajad on kogunud hulgaliselt mälestusi, fotosid, ajaleheväljalõikeid ja teinud kümneid intervjuusid eesti ja rootsi keeles. Näitus avati esmakordselt 2014. aastal, selle koostasid Rootsi Eestlaste Liit, Mai Raud-Pähn, Evelin Tamm ja Taavo Kask.

Rahvusarhiivis Rakveres (Näituse 23) on kuni augusti lõpuni avatud näitus „Eesti-Briti suhted“. Näitus annab ülevaate Eesti ja Suurbritannia suhetest aastail 1919–1940 ja tänapäeval. Väljapanek avati esmakordselt 2010. aastal, mil koostöös välisministeeriumiga jõudis Rahvusarhiivi 92 säilikuga Eesti Londoni saatkonna arhiiv, sisaldades poliitilist, konsulaar- ja kultuurialast kirjavahetust, sh saadik August Torma ja tema kaastöötajate diplomaatilist kirjavahetust, aga ka päevaraamatuid ja fotosid kahe sõja vahelisest perioodist ning aastatest 1940–1989. Näituse koostasid Elle Allkivi, Tiit Noormets ja Tiiu Stumbur.

Lähem teave väliseesti näituste festivali ajakavast ja teemadest on leitav MTÜ Baltic Heritage Network veebilehelt: https://www.balther.net/et/koostoo/naitused/valiseesti-naituste-festival/.