Rahvusarhiiv

Ava otsing

Film

Rahvusarhiivi filmi- ja videokogudega saab tutvuda infosüsteemis FIS. Videofaile on võimalik tellida meie iseteeninduskeskkonna kaudu.

Rahvusarhiivi filmiarhiivi kogud sisaldavad Eesti-ainelist filmi- ja videomaterjali 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Korrapärast filmide kogumist alustati 1935. aasta arhiiviseaduse alusel, keskendudes eeskätt kroonikavõtetele. Varaseimad filmikaadrid pärinevad 1908. aastast. Vanimad kodumaised filmid väntas Johannes Pääsuke aastatel 1912–1914.

Filmiarhiivis säilitatakse ringvaateid, kroonikapalu, dokumentaal-, muusika-, mängu-, anima-, reklaam- ja amatöörfilme. Arhiivis on hoiul üle 8000 nimetuse filme ja ligi 7000 nimetust originaalvideosid, samuti telesaadete juurdevõtteid, filmide võttematerjale, mittesäilinud filmide jääke jm lisamaterjale, nagu montaažlehed, stsenaariumid, reklaamplakatid.

Mahukaima osa filmikogust moodustavad ringvaated, mis pakuvad rikkalikku ainest kodukoha asutuste, tööstuse, põllumajanduse, genealoogia uurijatele. Elu Eesti Vabariigis kajastavad 1920. aastatest Estonia Filmi, Estonia Filmi Tartus ning 1930. aastatest Eesti Kultuurfilmi ringvaated ja filmid. Teise maailmasõja järgsest filmitoodangust on suurim Tallinnfilmi kogu. Ärkamisaega kajastavad Eesti Video ja TV3 videokogud. Kaasaegset riikluse arengut saab jälgida Riigikogu avalike istungite jäädvustustelt.

Militaartemaatika on esindatud Elmo Luugi kogus, mis sisaldab unikaalseid kaadreid Eesti Vabadussõjast. Kaitseliidu, sõjaväe, naiskodukaitse ja tollaste noorteorganisatsioonide tegevust kajastab Theodor Lutsu Filmiproduktsiooni toodang. Elmo Luugi, Juho Valveti, Max Reikteri, Tallinnfilmi ja Saksa sõjakroonika fondides leidub kummagi vaenupoole vaatenurgast jäädvustatud kroonikaid Teisest maailmasõjast. Kaadreid kultuuri- ja spordisündmustest talletatakse Kultuuriministeeriumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi fondides, isikukollektsioonides (näiteks Gustav Ernesaks, Evald Okas, Juho Valvet, Heino Lipp) ja Tallinnfilmi kollektsioonis.

Amatöörfilmid pärinevad nii omal käel tegutsenud hobioperaatoritelt kui ka asutuste juures tegutsenud filmiamatööride ühendustelt, näiteks Rakvere Amatöörfilmistuudio, Eesti Filmiamatööride Liidu ja Rahvastuudio Dvigatel kogud. Tänu rahvuskaaslaste programmi projektidele on filmiarhiivi jõudnud amatöörfilmid ja videosalvestised väliseestlaste tegemistest võõrsil, näiteks Eesti Arhiiv Austraalias, Eesti Peakonsulaat New Yorgis, Rootsi Eestlaste Liit Stockholmis ja Bostoni Eesti Seltsi fondid. Et Rahvusarhiivi poole pöördutakse tihti seoses sooviga digiteerida 8 mm amatöörfilme, siis on nende hulgast leitud nii mõnedki üldist huvi pakkuvad filmilõigud, mis on nüüd arhiivis kättesaadavad.

Enne Teist maailmasõda valminud mängufilmidest on säilinud vaid üksikud näited: „Karujaht Pärnumaal” (1914), „Tšekaa komissar Miroštšenko” (1925), „Noored kotkad” (1927), „Jüri Rumm” (1929), „Kire lained” (1930), „Päikese lapsed” (1932) ning lõigud filmidest „Kevade unelm” (1927) ja „Vigased pruudid” (1929). Samuti on arhiivis hoiul Tallinnfilmis toodetud mängufilmid. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tekkis filmimaastikule palju eraettevõtteid, kellel polnud kuni 2017. aasta alguseni seaduslikku kohustust oma filme arhiivile üle anda, mistõttu on 1990.–2000. aastatel toodetu arhiivis esindatud lünklikult.