Rahvusarhiiv

Ava otsing

Foto

Rahvusarhiivi fotokogudega saab tutvuda fotode infosüsteemis Fotis. Fotosid on võimalik tellida meie iseteeninduskeskkonna kaudu.

Rahvusarhiivi fotokogud kujunesid 1935. aasta arhiiviseaduse ja nõukogudeaegse arhiivikorralduse tulemusel, mis asetasid põhirõhu ajalooliste sündmuste ja isikute jäädvustamisele ning riigi elu kajastavate väljaannete fotokogude säilitamisele. Lisaks on fotod arhiivi saabunud isikute, asutuste ja organisatsioonide arhiivide loomuliku osana.

Vanimad fotod pärinevad 19. sajandi teisest poolest isikute ja seltside arhiividest, sh baltisaksa aadliperede portreed ja albumid (perekonnad zur Mühlen, Krusenstern, Ungern-Sternberg), tudengite korporatsioonid (Estonia, Livonia, Eesti Üliõpilaste Selts) ning põllumajandus- ja genealoogiaseltsid (Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Eestimaa Üldkasuliku Ühingu matriklikomisjon, Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts). Haruldustena on põhjust välja tuua Rahvusarhiivi vanim foto – 1840. aastate lõpus valmistatud dagerrotüüp – samuti 12 ferrotüüpi.

Kõige mahukama osa filmiarhiivi fotokogust moodustavad ajalehtede toimetuste fondid. Enne Teist maailmasõda näiteks Nädal Pildis, Eesti Pressifoto agentuur, Postimees jt. Kui alates 1990. aastatest hoiavad väljaanded oma fotokogusid ise, siis nõukogude ajal toimus arhiivis perioodiline kogumine pea kõigist väljaannetest, iseäranis tasub nimetada Eesti Teadeteagentuuri (64 000 fotot), Rahva Hääle, Noorte Hääle ja Spordilehe fotokogusid.

Isikukollektsioonide osas on esindatud fotograafide, kollektsionääride (Karl Laane, Heino Pedusaar, Toomas Karjahärm, Uno Hermann) või isikupõhised kogud (Eveline ja Guido von Maydell, Ants Laikmaa, Konstantin Päts, Voldemar Panso, Jaan ja Ilmar Tõnisson; Eesti Vabariigi diplomaadid: Aleksander Varma, Ernst Jaakson). Fotograafidest tasub nimetada Jaan Rieti klaasnegatiivide kogu, Karl Akeli, Oskar Viikholmi ja Harald Leppiksoni kollektsioone.

Lisaks isikutele on kollektsioonid koostatud teemade (näiteks asundustalud), ettevõtete ja organisatsioonide (Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaselts, Eesti Tarbijate Keskühing jt) ning haridus- ja riigiasutuste põhiselt. Viimaste seas leidub näiteks politseifotosid kurjategijatest ja tagaotsitavatest, fotosid relva- ja autojuhilubadelt. Asutustest võib välja tuua Parteiarhiivi ja KGB jälitusosakonna fotokogud. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi perioodist on arhiivi jõudnud üksikute isikute ja erakondade tegevusega seotud fotod.

Välis-Eesti organisatsioonide ja isikuarhiivide fotod kirjeldavad asukohamaa eestlaste eluolu: osalemist ESTO-l, erinevate aastapäevade tähistamist. Vanimad eestlaste argielu kirjeldavad fotod pärinevad Ameerikast ja Kaug-Idast ning Venemaalt. Väliseestlaste kohta leidub fotosid ka Eesti Vabariigi välisesinduste arhiividesKodukoha uurijad leiavad huvitavat materjali Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Seltsi, Eesti Geograafia Seltsi ning Eesti maastiku- ja linnavaadete kogust.

Militaarteemadest huvitujatele teadmiseks, et kollektsioonid on moodustatud väeosade kaupa – 1. ratsapolk, 5. jalaväerügement jne. Kaitseliit on jaotatud malevkondade kaupa. Huvipakkuvaks materjaliks on sõjaväelaste isikuarhiivid. Märkimist väärivad ka Esimest maailmasõda kajastavad albumid, Kaitseliidu erinevad malevkonnad, Eesti Vabariigi valitsuste koosseisud.

Filmidega on seotud fotoalbumid, mida koostati osatäitjate leidmiseks mängufilmidesse. Säilinud on nõukogude perioodi Tallinnfilmi mängufilmide näitlejate proovivõtted ning fotod võtteplatsilt, samuti ENSV teatrite fotosid (Draamateater, Nukuteater, Vene Draamateater).

Konkreetse teema või isiku puhul tasub andmebaasis Fotis kasutada otsisõnu, sest enamasti leiab fotosid erinevatest fondidest.