Heli

Rahvusarhiivi helikogudega saab tutvuda infosüsteemis FIS. Helifaile on võimalik tellida meie iseteeninduskeskkonna kaudu.

Rahvusarhiivi helisalvestiste kogu on kujundanud nii möödunud sajandi alguses levinud heliplaadisalvestised kui ka ringhäälingu tegevuse algus Eestis. Esimene eestikeelne helisalvestis sündis 1901. aastal Peterburis, ent filmiarhiivi vanimad helisalvestised on 1904. aastal välja antud ühe poolega heliplaatidel.

Varasemad raadiosaadete salvestised tänaseks haruldastelt atsetaatplaatidelt jäävad 1930. aastate teise poolde. Valitsusasutustes salvestati esimesed fonogrammid 1970. aastate keskpaigas ja erinevates formaatides jätkub nende kogumine tänaseni. Taasiseseisvumise esimestel aastatel lõpetasid tegevuse paljud filme tootnud ja heliplaate välja andnud asutused. Seetõttu täienes filmiarhiivi helikogu Tallinnfilmi heliarhiivi ja heliplaate tootnud firma Meloodia välja antud vinüülplaatide algmaterjalidega helilintidel.

Viimasel aastakümnel on oluliselt kasvanud Välis-Eestist saabunud materjali osakaal. Olulisimad isikuarhiivid on helirežissööri ja produtsendi Viljar Nairise ning kirjanikuna tuntud Enn Nõu helikogud. Kaalukaimad raadioarhiivid talletavad Eesti Raadio, Eesti Televisiooni, Raadio Vaba Euroopa, Stockholmi Eesti Muusika- ja Kultuuriühingu lähiraadio pärandit. Viimane sisaldab saateid ja salvestisi ka teiste eestikeelsete raadiojaamade saadetest Rootsist ja mujalt.

Väärtusliku osa helikogust moodustavad salvestised tuntud isikute esinemistest, kelle kohta meie kultuuri- ja poliitilises minevikus on raske üle hinnata (Oskar Loorits, Johan Kõpp, Hans Kruus jpt). Esindatud on nii sõdadevahelise perioodi riigimeeste esinemised (Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Jaan Lattik, Heinrich Laretei) kui ka pagulasvalitsusi juhtinud tegelaste kõned (August Rei, Tõnis Kint, August Warma). Põnevaid salvestisi leidub kunsti-, muusika-, kirjandus-, teadus- ja sporditegelaste etteastetest (Arno Vihalemm, Marie Under, Artur Adson, Karl Ristikivi, Juhan Aavik, Ludvig Juht, Olav Roots, Ernst Öpik, August Neo, Voldemar Väli, Jüri Lossmann jt).

Plaadikogu kujundamisel on siht koguda ja säilitada võimalikult paljud nii enne Teist maailmasõda kui ka hiljem välja antud Eestiga seotud plaadid. Mitmed heliplaatide kordusväljaanded sisaldavad salvestiste algmaterjale filmiarhiivi helikogust. Viimasel ajal on kasvanud digitaalselt sündinud salvestiste osakaal.