Rahvusarhiiv

Ava otsing

Proovileht

+
-
Taust

Teadus, mis vappe uurib, kannab nime heraldika. See nimetus tuleneb heeroldist – alates 12. sajandist toimunud rüütliturniiridel pidi heerold valju häälega välja kuulutama võitlusesse astuvad isandad. Et kiivrites rüütleid ära tunda ja eristada, tuli tunda nende eraldusmärke – vappe. Niisiis oli vapp algselt aadlimeest eristav ja esiletõstev kilbimärk lahinguväljal ja turniiril, hiljem pidi vapp näitama ka kuuluvust – rüütlile, kuningale ja kuninga kaudu riigile.

Vapi värvid võib jagada metallideks ja värvideks sõna otseses mõttes. Metallideks on kuld ja hõbe, värvideks punane, sinine, roheline, must ja purpur (violett), vahel kasutatakse ka pruuni jt värve. Kollast ja valget heraldikas pole, neid asendavad metallid.

Eestis järgis kohalik heraldika teistel maadel alguse saanud eeskujusid.

Damier, P. E., Pajus, A. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, 2007. Lk 7-8