Ärkamisaeg ja sellega seotud inimesed
- Märksõnad: 19. sajand / fotod / interaktiivne / rahvuslik ärkamine
- Vanuseaste: põhikooli II aste / põhikooli III aste
- Kestus: 10 minutit / 15 minutit
Loe vihjeid ja arva, millisest ärkamisaja tegelasest võiks jutt olla. Kokku on ülesandes viis erinevat isikut.
Ülesande suuremaks tegemiseks vali alt noolekesed.
Saada vastus õpetajale
"*" tähistab kohustuslikku välja
Taust
18.-19. sajandi vahetuseks olid Eestis kujunenud välja eeldused rahvuslikku liikumise tekkeks. Seda liikumise esimest etappi võib nimetada eelärkamisajaks, mille algupoolel olid liikumise kandjateks valdavalt estofiilid. Nende tegevuse tulemusena kasvas ja mitmekesistus eestikeelne kirjavara, elavnes eesti keele uurimine.
Uus tõusuperiood saabus 1830. aastate teises pooles, mis avalikku tegevusse asus esimene tugevamini koondunud rühm eesti haritlasi. Selle liidriks võib pidada arst Friedrich Robert Faehlmanni. Temast sai väljapaistev rahvuslik tegelane, kes suutis enda ümber koondada eesti soost haritlasi ja lävis ka uuendusmeelsete baltisaksa tegelastega. Pärast Faehlmanni surma jäi rahvusliku liikumise eestvedaja koht tühjaks. Osalt jätkas tema tööd ta lähim sõber Friedrich Reinhold Kreutzwald. Temast sai omamoodi sild eelärkamis- ja ärkamisaja vahel.
1840. aastail toimunud mitmekesiste arengute käigus kujunesid Eestis välja eeldused rahvusliku liikumise üleminekuks järgmisse faasi. Eestlased olid säilitanud rahvusliku omapära, keele ning ajaloolise mälu. Nad polnud unustanud, et kunagi olid nemad olnud selle maa peremeesteks. Vähemalt sama oluline oli eestlaste organiseerumine ning selle kaudu toimunud eneseteadvuse areng. Sel ajal hakkas talupoja maailm kiiresti avarduma. Arenesid teedevõrk ja postijaamade süsteem. Eestlaste lähemat kultuurilist suhtlemist suhtlemist soodustasid paljude keelemeeste pingutuste tulemusel 19. sajandi keskpaigaks võidule pääsenud ühtne kirjakeel ning uue, häälduspärase kirjaviisi järjest laiem rakendamine. Tihenes koolivõrk ja paranes õpetamise tase. Koolisüsteemi areng aitas omalt poolt kaasa rahvuslikku liikumist kandvate kihtide kujunemisele Eestis.
(Laar, Mart. Rahvuslus ja eelärkamisaeg. Eesti ajalugu V. Tartu, 2010. Lk 219-233)
Loe lisaks
- Laar, Mart. Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Tartu, 2005.
Carl Robert Jakobson
- Carl Robert Jakobson. Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb – Eesti Kirjandusmuuseum
- Jakobson, Carl Robert – Eesti Entsüklopeedia
- C. R. Jakobsoni talumuuseum – Eesti Maaelumuuseumid
Friedrich Reinhold Kreutzwald
- Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb – Eesti Kirjandusmuuseum
- Friedrich Reinhold Kreutzwald – Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing
Jakob Hurt
- Jakob Hurt – Tartu Ülikooli usuteaduskonna koduleht
- Jakob Hurt. Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb – Eesti Kirjandusmuuseum
- Hurt, Jakob – Eesti Entsüklopeedia
Johann Voldemar Jannsen
- Johann Voldemar Jannsen. Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb – Eesti Kirjandusmuuseum
- Jannsen, Johann Voldemar – Eesti Entsüklopeedia
- Eesti lugu. Johann Voldemar Jannsen 200 – Vikerraadio, ERR
Lydia Koidula
Õpetajale
Ülesanne sobib hästi 5. klassi, 8. klassi ning gümnaasiumi ajaloo õppekavaga.
Seda võib lahendada iga õpilane eraldi, aga võimalik on seda ka terve klassiga lahendada, kui näiteks ülesanne seinale projitseerida ja koos vastuseid otsida. Ühtlasi on võimalik ülesandega juba õpitut kinnistada ja korrata.
Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.