Liigu põhisisu juurde
Tagasi

UUS! Eestimaa Laul

Rahvarinde korraldatud demostratsioon Eestimaa Laul toimus 11. septembril 1988. aastal, olles kulminatsiooniks juba 1987. aasta suvel alanud öölaulupidudele. Üritusel peeti kõnesid ja lauldi isamaaliseid laule. Heinz Valk lausus oma kõnes surematuks muutunud sõnad: „Ükskord me võidame niikuinii!“. Sündmusele lisas suurejoonelisust, et väidetavalt kogunes lauluväljakule Eestimaa Laulust osa saama umbes 300 000 inimest. Hilisem analüüs on näidanud, et koos kõigi osavõtjatega jäi osalejate arv tõenäoliselt 100 000 ja 200 000 vahele.

Foto: EFA.251.0.135454. Rahvarinde organiseeritud rahvapidu “Eestimaa laul 88” Lauluväljakul. Autor: Verner Puhm

1. ülesanne. Vaata 2008. aastal Eestimaa Laulu 20. aastapäevaks loodud lühidokumentaali “Eestimaa Laul 1988” (pikkus 17 minutit) ja vasta küsimustele.

  1. 1. Kes oli ürituse korraldaja?
  2. 2. Kes pidasid Eestimaa Laulul kõnesid?
  3. 3. Millest nad oma kõnedes kõnelesid?
  4. 4. Uuri, millist rolli mängisid need inimesed Eesti Vabariigi taasloomisel.
  5. 5. Millised tuntud muusikud Eestimaa Laulul esinesid?
  6. 6. Kas Sa tundsid ära mõne pala, mida Eestimaa Laulul lauldi? Nimeta need.

Allikas: „Eestimaa Laul 1988“, säilik EFA.461.vi.31645

Eestimaa Laulul olid kohal ka ENSV ja üleliidulised julgeolekuorganid. Üritust jälgis pingsalt KGB, kes tegi sellest tõendusmaterjaliks palju fotosid.

2. ülesanne. Analüüsi KGB jälitusosakonna fotokogust Eestimaa Laulu teemalisi fotosid ning vasta küsimustele.

Eestimaa Laul
  1. 1. Mida või keda KGB Eesti Laulul pildistas?
  2. 2. Mis sa arvad, miks KGB just neid pildistas?
  3. 3. Milliseid loosungeid olid Eestimaa Laulust osa võtnud inimesed oma plakatitele kirjutanud?
  4. 4. Mida inimesed oma loosungitega nõudsid?
  5. 5. Analüüsi, mis oli nende nõudmiste põhjuseks.
  6. 6. Moodusta vähemalt kolm küsimust, mis Sul plakatite sisu kohta tekkis.
  7. 7. Arutage klassis õpetajaga plakatite tekstide sisu üle.
  8. 8. Arutage klassis õpetajaga jõustruktuuride rolli üle demokraatlikus ja ebademokraatlikus riigis.

Allikas: KGB jälitusosakonna fotokogu, arhiiv ERA.4967

Saada vastus õpetajale

  • 1. ülesanne. Vaata 2008. aastal Eestimaa Laulu 20. aastapäevaks loodud lühidokumentaali "Eestimaa Laul 1988" (pikkus 17 minutit) ja vasta küsimustele.

  • 2. ülesanne. Analüüsi KGB jälitusosakonna fotokogust Eestimaa Laulu teemalisi fotosid ning vasta küsimustele.

  • Lisaülesannete vastused

Lisaülesanne 1. Laulev revolutsioon

Loe 17. juunil 1988. aastal ajalehes Sirp ja Vasar ilmunud Heinz Valgu artiklit „Laulev revolutsioon“ ning vasta järgnevatele küsimustele. Antud artikkel oli esimene kord, kui kõneleti avalikult laulvast revolutsioonist ja anti sellele esialgne sisu.

  1. 1. Kuidas defineeris Heinz Valk oma artiklis mõistet “laulev revolutsioon”?
  2. 2. Kuidas defineeritakse kaasajal mõistet “laulev revolutsioon”?
  3. 3. Kirjelda, kuidas kujutas Heinz Valk oma artiklis eestlaste revolutsiooni.
  4. 4. Mida tähendab apoliitiline?
  5. 5. Mida soovisid eestlased Heinz Valgu järgi “laulva revolutsiooniga” saavutada?
Lisaülesanne 2. Kes on Heinz Valk?

Foto: ERA.5000.1.17.17.1. Heinz Valk Eestimaa Laulu kontserdil kõnet pidamas. 11.09.1988

Heinz Valk on eesti kunstnik, poliitik ja Rahvarinde üks asutajatest. 2005. aastal andis Heinz Valk Rahvusarhiivile üle oma isikuarhiivi, Rahvusarhiivis tähisega ERA.5000. Arhiivi olulisema osa moodustavad Heinz Valgu ühiskondliku tegevusega seotud dokumendid ja fotod Eesti taasiseseisvumise perioodist. Arhiivist leiab ka Heinz Valgu Eestimaa Laulu kõne originaalteksti, säilik ERA.5000.1.7, leht 6-9. (Säilikust leiab ka teiste Heinz Valgu kõnede originaaltekstid.)

Allikas: ERA.5000.1.7, leht 6-9. Heinz Valgu kõne Lauluväljakul Eestimaa Laulul.

Vasta küsimustele Heinz Valgu kohta.

  1. 1. Kes oli Heinz Valk?
  2. 2. Mille poolest on Heinz Valk eestlaste seas tuntud? Nimeta vähemalt kolm punkti.
  3. 3. Milliseid arhivaale ehk arhiiviväärtusega dokumente leiab Heinz Valgu isikufondist Rahvusarhiivis?
  4. 4. Eraisikud ei pea oma dokumente avalikku arhiivi üle andma, nemad või nende järeltulijad võivad seda teha vabatahtlikult. Arutle, miks on oluline eraisikute dokumentide säilitamine ja uurijatele kättesaadavaks muutmine ühes avalikus arhiivis.
Vaata lisaks

Originaalkaadrid Eestimaa Laulust, säilik EFA.501.vi.20672 (pikkus 1 tund 36 minutit).

Vaata fotosid Eestimaa Laulu kohta Rahvusarhiivi fotode andmebaasist Meediateek.

Õpetajale

Seosed õppekavaga: Õpilane väärtustab demokraatiat ning inimeste iseotsustamise õigust ja vabadust. Õpilane mõistab ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ja tagajärgi. Analüüsib demokraatlike ja mittedemokraatlike riikide erinevusi. Õpilane teab Eesti iseseisvuse taastamise protsessi. Õpilane tunneb ja kasutab õppetöös eri tüüpi ajalooallikaid.
Õpitulemused: Õpilane teab Eesti taasiseseisvumisega seotud sündmusi: laulev revolutsioon, Eestimaa Laul, öölaulupeod ja nende sündmuste tähtsust Eesti ajaloos. Õpilane oskab mõtestada jõustruktuuride rolli ühiskonnas. Õpilane oskab teostada eri liiki ajalooallikate analüüsi.

Võimalik lõiming muusikatunniga: Eestimaa Laulul kõlanud isamaaliste laulude laulmine.