Rahvusarhiiv

Ava otsing

Kooliolud ja koduõpetus 18. sajandil

+
-
Taust

18. sajandil kompenseerisid ülemaalise koolivõrgu puudumist ja hoidsid ära talupoegade lugemisoskuse drastilise languse koduõpetuse järjest laiem levik ja leeriõpetus. Sel ajal põimus kooliõpetus tihedalt koduõpetusega (sageli taluperenaiste käe all) ja leeriõpetusega kiriku juures. Kool oli neile, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Talurahvahariduselt ei oodatud toona enamat kui lugemisoskuse andmist, Lutheri katekismuse ning mõnede kirikupalvete ja -laulude selgeksõpetamist. Mainitud oskuste ja teadmiste levikule aitas kaasa kiriku nõudmine, et neid, kes polnud leeris käinud ja lugema õppinud, ei laulatataks. Kindlamale alusele seati talurahvakoolide korraldus pärast pärisorjuse kaotamist 1816. ja 1819. aastal, kui kujunes püsiv valla- ja kihelkonnakoolidest koosnev maakoolivõrk.

Käesolev allikas on publitseeritud Eesti Ajalooarhiivi 2011. aastal välja antud dokumendikogumikus “Ajalooarhiivi varasalvest. Dokumente Eesti ajaloost Rootsi ja Vene ajal (17.-20. sajandi algul).”

Põltsamaa kiriku eestseisjad Reinhold von Patkul ja Otto Friedrich von Pistohlkors saatsid 25. märtsil 1786 visitatsioonikomisjonile ülevaate piirkonna kooliolude ja koduõpetuse kohta.

Loe tekst tähelepanelikult läbi ning vasta teksti põhjal koostatud küsimustele. Dokumendil lõikejoont libistades näed, milline on originaalallikas.

Kontrolli oma teadmisi vastates küsimustele. Kõik vastused on tekstist leitavad.

+
-
Lisainfo

18. sajandi rahvakool toetus Rootsi valitsusaja lõpul rajatud vundamendile. Leidsid lahenduse kaks seni kõige teravamat rahvakooli ees seisnud probleemi: kooli aineline kindlustamine ning koolmeistrite väljaõpetamine.
Põhjasõjaga kaasnenud häving ja laastamine ei jätnud puutumata ka rahvaharidust. Enamus Rootsi ajal rajatud talurahvakoolidest suleti, ning restitutsiooni käigus tagastati koolidele eraldatud adramaad neid varem omandanud mõisatele. Talupoegade lugemisoskuse drastilise languse hoidis ära koduõpetus.
Suurimaks probleemiks kujunes sobivate koolmeistrite puudus. Olemasolevate koolmeistrite teadmised ja võimed piirdusid sageli kesise lugemisoskuse ja halva viisipidamisega. Kirjutada oskasid vähesed, arvutada peaaegu mitte keegi.
Raskusi oli ka laste koolisaamisega. Taluperedes peeti koolikohustust täiendavaks koormiseks. Talupojad eelistasid laste koolisaatmisele neid teistel talupoegadel õpetada lasta.
Liivimaa koolikorraldus oli oma aja kohta küllaltki edumeelne. Rahvaharidus polnud 18. sajandil ka mujal Euroopas veel kuigi kõrgel järjel.
18. sajandi lõpuks oskas Liivimaal lugeda üle poole talurahvast, mida võib hinnata lähedaseks teistele protestantlikele maadele. Eestimaal oli lugeda oskajate arv mõnevõrra väiksem. Samas tuleb tõdeda, et lugemisoskus piirdus enamasti vaid päheõpitud katekismuseteksti püüdliku etteütlemisega. Ekstensiivne, uusi tekste haarav ja teabekogumisele suunatud lugemisoskus jäi Eesti talupoegade hulgas suhteliselt haruldaseks. Sama tuleb tunnistada kirjaoskuse kohta.
(Katkendid pärit kogumikust “Eesti ajalugu. IV” lk. 259-262)

+
-
Õpetajale

Antud õppematerjal haakub põhikooli III astme õppeeesmärkidega ning sobib õpilastele iseseisvaks ülesandeks tunnis või kodus. Ülesande lahendamiseks on vajalik tahvel või arvuti. Aega kulub 10 minutit. Distantsõppel on võimalik vastuseid kontrollida nii, et õpilane teeb valmis harjutusest print screeni ning saadab selle õpetajale.