UUS! Kuidas kujuneb linn? Võru

Katariina II korraldusega moodustati 1783 Vene riigis rohkesti uusi maakondi, sh 4 maakonda (kreisi) Liivimaal. Ühe loodud maakonna keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis. Et Võru eramõis arvati olevat asendilt keskuseks sobivam, avaldati 21. VIII 1784 Riias dekreet, mis määras maakonna ametkonnad uude asukohta. Esimesed hooned ehitati Võru tollase turuplatsi ümbrusse, 1787 oli Võrus üle paarikümne elamu ja üle poolesaja väljajagatud ehituskrundi. Esialgu oli linna areng aeglane, tegeldi peamiselt linakiu ja -seemne väljaveoga. 

Hoogu andis linna arengule 1889 valminud Valga‒Pihkva raudtee, mille kaudu Võru sai otseühenduse Riia ja Peterburiga. Arenes kaubandus, rajati saeveski, jahuveski ja piiritusepuhastustehas. Võru kultuurilugu seostub tihedasti seal 1833‒1877 elanud ja arstina töötanud Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga.

1920.‒1930. aastail arenes Võrus väiketööstus (lina-, puidu- ja nahatöötlusettevõtted), samal ajal tegutses linnas Johannes Käisi juhtimisel Võru Õpetajate Seminar. 

Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid – mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt, ehitati mitu uut paneelelamurajooni. 

(Eesti Enstüklopeedia. Võru. Ajalugu.)

(Võru linna kodulehekülg. Ajalugu)

• Vana Võru: ehitised ja inimesed. Koost. Siiri Toomik. Tallinn: Argo, 2007.
• Olander, Aare. Võrumaa kadunud vaated. Tallinn: Tänapäev, 2017.
• Võru linnaruumi lood. Koost. Silvi Jansons. Võru: Papa Kreutzwaldi Õueteater, 2024.

Ülesanne annab võimaluse ajaloolisi kaarte uurida läbi ühe linna kujunemisloo. Sobib täiendama 8. klassi ajaloo õppekava (Eesti Vene riigi koosseisus) ning gümnaasiumi õppekava kursust Eesti ajalugu II.

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.