UUS! Soomusautod Vabadussõjas

Vasta küsimustele.

"*" tähistab kohustuslikku välja

Nimi*

Klass

Kool

Mitu soomusautot eestlastel kokku oli?*

13 tükki

9 tükki

7 tükki

8 tükki

Millises linnas ehitati soomusautosid kõige rohkem?*

Pärnus

Tallinnas

Tartus

Kärdlas

Millised nimed soomusautodele pandi?*

Autodele anti numbrid, mitte nimed

Need nimetati kohanimede järgi, näiteks Pärnu

Neile anti mütoloogiaga seotud nimed, nt Kalevipoeg

Neile ei antudki nimesid

Millisel pildil on soomusauto?*

Pilt 1

Pilt 2

Pilt 3

Millisel pildil on soomusauto Vanapagan?*

Pilt 1

Pilt 2

Pilt 3

Millisest sõidukist ehitati ümber soomusauto Vanapagan?*

Pilt 1

Pilt 2

Pilt 3

Ülesandes nimetatud auto ristiti Vanapaganaks juulis 1919.*

Õige

Vale

Auto Vanapagan sai nime oma maalingute järgi*

Õige

Vale

Soomusautole Vanapagan maaliti ka saba*

Õige

Vale

Mis aastal algas Vabadussõda?*

1920

1914

1918

1918

Millal lõppes Vabadussõda?*

1920

1918

1919

1921

Millise rahulepingu sõlmimine lõpetas Vabadussõja?*

Saaremaa rahu

Pärnu rahu

Tallinna rahu

Tartu rahu

Saada e-mailile*

Saada

Lisaks relvastamisele tuli üksused kiiresti varustada ka veovahendite ja hobustega. Vahendid, mida saadi Vene varustusladudest, olid sakslased reeglina kasutuskõlbmatuks tunnistanud, st kulunud, rikutud või vajasid remonti.

Motoriseeritud veovahendid puudusid täielikult. Isegi Ajutisel Valitsusel polnud kasutada ühtegi sõiduautot. Autode, mootorrataste ja ka hobuste ning vankrite rekvireerimine kuulutati välja detsembris 1918.

Sõjaväe varustamiseks tehniliste abinõudega moodustati Peastaabi koosseisus Insenerväe Valitsus, kus olid veovahendite-, tööabinõude-, elektrotehnika- ja liiklusosakond.

Omaette nähtuseks olid soomusrongid ja neist moodustatud diviis, mille tõeline tugevus saavutati taktikaliste uuendustega. Kui Esimeses maailmasõjas olid Vene soomusrongid olnud pigem liikuvad suurtükipatareid, siis Eesti armees ühendati rongide tulejõuga jalaväeüksuste tegevus.

Esimene Eesti soomusauto Estonia valmis juba 1918. aastal, kuid nõrga mootori tõttu kasutati seda peamiselt Tallinnas garnisoniteenistuses ja sisekaitses. 1919. aasta kevadel olid sõjaväe käsutuses Estonia, Kalevipoeg, Toonela, Vahur, Vibuane, Tasuja, Pisuhänd ja Vanapagan. Need koondati esialgu üheks rühmaks ja allutati Soomusrongide divisjonile, kui aprillis formeeriti ümber Soomusautode kolonniks. Sinna kuulus kuus soomusautot, mis jagati kahte rühma (Tasuja hävis 1919 kevadel ning Vanapagan tegutses 6. polgu koosseisus).

(Kaasik, P., Vahtre, L., Salo, U. jt. Eesti Vabadussõja ajalugu I. Tallinn, 2020. lk 224, 405.

Kaasik, P., Vahtre, L., Salo, U. jt. Eesti Vabadussõja ajalugu II. Tallinn, 2020. lk 476-478)

Soomusauto Vabapagan ehitasid Pärnu mehed oma algatusel 1919. aasta algul 6. polgule. Asjaosaliste sõnul oli see küll „põlve otsas suure haamriga kokku taotud“, kuid polguülema kapten Tallo hinnangul „igas lahingus mõjus soomusauto ilmumine iseäranis tõstvalt sõdurite meeleolu peale, sest nad teavad, et Vanapagan neil igal pool kaasas on ja parajal ajal neid toetama saab“.

(Noormets, Tiit. Eesti Vabadussõda 1918-1920. Tammerraamat, 2008)

• Õun, Mati. Eesti soomusautod 1918–1940. Sõdur, nr. 1, märts 2025
• Kaasik, P., Vahtre, L., Salo, U. jt. Eesti Vabadussõja ajalugu I ja II. Tallinn, 2020
• Noormets, Tiit. Eesti Vabadussõda 1918-1920. Tammerraamat, 2008

Ülesanne sobib hästi täiendama ajaloo tunnis õpitud Vabadussõja teemasid põhikoolis ja gümnaasiumis.

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.