UUS! Talu pidamine Eesti vabariigis

1919. aastal oli Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks põhiseaduse koostamise kõrval maareformi läbiviimine. Maareform oli vajalik tekkinud majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise olukorra tõttu. Enamik haritavat maad kuulus baltisakslastest mõisnikele, eestlased olid kas väiketalunikud või maata palgatöölised. Maaseadus võeti vastu 10. oktoobril 1919 ja sellega võõrandati peaaegu kogu mõisamaa, tsaariaegsed riigimaad ja osa kiriku maadest, samuti mõisate hooned, põllumajandustehnika, kariloomad ja erisugused ettevõtted. Võõrandatud maa arvati riiklikku maafondi. Riigistatud maadest loodi asundustalud, mida anti esialgu põlisrendile, hiljem said talupidajad ka õiguse talud erastada. Asundustalude saamise eesõiguse said Vabadussõjast osa võtnud sõdurid, sõjainvaliidid ja langenute perekonnad.

1919-1939 rajati ja korraldati u 96 500 talu- ja väikekohta, sh rajati u 56 200 uut asundustalu, korraldati ümber 23 700 rendikohta, täiendati juurdelõigetega 14 500 väikekohta. Maareformist sai osa u 400 000 inimest ehk u 2/3 põllumajanduslikust rahvastikust. 1939. aastal oli Eestis umbes 140 000 talu, mille keskmine suurus oli 23 hektarit. Riigis oli enamus väiketaludel. Maareformi tulemusel asendus palgatööjõul baseeruv suurmaapidamine väikemaapidamisega. Maarahva sotsiaalne struktuur muutus homogeensemaks, tekkis ulatuslik riigile lojaalne väikeomanike kiht. Majanduslikult võimaldas maareform kiiresti üle saada sõjaaegsest tagasiminekust. 1925. aastast ületas põllumajandustoodang sõdade eelsed mahud – Eestist sai oma põllumajandussaadusi eksportiv riik.

1939. aastal korraldas Riigi Statistika Keskbüroo neljanda põllumajandusloenduse. Loendamisele kuulusid kõik maaüksused ning talundid* valdades ja linna halduspiirides. Loendaja pani andmed kirja suuliste ütluste alusel nn talundi- ja maalehtedele. 1939. aasta loenduse talundi- ja maalehed on peaaegu täielikult Rahvusarhiivis säilinud, kaetud on kõik Eesti maakonnad ja vallad. Seega on tegemist ühega vähestest terviklikult säilinud loendusandmetest Eesti territooriumil enne Teist maailmasõda. Talundi- ja maalehed sisaldavad rikkalikku andmestikku: talundi suurus, maakasutus, põllu- ja aiakultuurid, hooned, põllutööriistad, loomad, talu rahvastik.

* Talund oli iga põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav maapidamine, mida peeti iseseisva majapidamisüksusena ja mis oli suurem kui üks hektar.

Tööta läbi Oti A-46 talu talundileht ning vasta talundilehe lõpus olevatele küsimustele, et saada teada, kuidas peeti üht talu Eesti vabariigis.

Allikas: ERA.1831.1.3146. Talundilehed ja kokkuvõtted Ahja valla talundite kohta, III jsk. Leht 116-117

1. 1. Mis liiki ajalooallikaga on tegu?
2. 2. Kes on dokumendi koostaja?
3. 3. Kus talund asub?
4. 4. Kes oli talundi pidaja?
5. 5. Mis liiki taluga oli tegu (ehk kas tegu oli tsaariajal päriseks ostetud taluga, endise mõisa renditaluga, maareformi käigus loodud taluga, hingemaast krunditud taluga)?
6. 6. Kui palju oli talundil maad ja mis liiki maaga oli tegu?
7. 7. Kuidas Sa hindad, millises suuruses taluga oli tegu (suurtalu, keskmises suuruses talu, väiketalu, kääbustalu)?
8. 8. Milliseid põllu- ja aiamaa kultuure talundis kasvatati?
9. 9. Milline oli kõige populaarsem kultuur ja kui palju seda kasvatati (ha)?
10. 10. Kas talundil oli viljapuuaed?
11. 11. Milliseid viljapuid ja marjapõõsaid talundis kasvatati?
12. 12. Milliseid väetiseid taimede kasvatamisel kasutati?
13. 13. Milliseid loomi ja linde talundis kasvatati?
14. 14. Mitu inimest talundis püsivalt elas?
15. 15. Kes talundis töötasid?
16. 16. Mille müügist talund tulu teenis?
17. 17. Kuidas Sa hindad, kas talu oli heal järjel? Põhjenda oma arvamust.
18. 18. Arutage klassis õpetajaga põllumajanduse ja talupidamise tähtsuse üle Eesti vabariigis 1918-1940.
19. 19. Arutage klassis õpetajaga laste töö ja panuse üle perekonnas 1939. aastal ja tänapäeval.
20. 20. Arutage klassis õpetajaga talundilehtede kui ajaloolise allika tähtsuse üle.

Allikas: ERA.T-3.19.574 leht 1. Tartumaal Rasina vallas asuvatest maaseadusega riigistatud Rasina mõisa maadest kinn. nr. 129 eraldatud Otti (Oti) nr. A46 taluplaan

Jaan Pragi ja tema perekonna lugu

Foto: EAA.2111.1.10306.1. Jaan Pragi portreefoto. 1920. aastad

Jaan Pragi sündis 26. märtsil 1888. aastal Peri vallas Võrumaal Johan ja Ann Pragi vanima pojana. Jaan võttis osa Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Ta oli tegev mitmetes ühiskondlikes organisatsioonides. Oma talu, Oti A-46, pidas Jaan 1924. aastast.
Jaan abiellus 17. novembril 1928. aastal Meeta-Marie Nielseniga (sündinud 23.10.1904 Taanis). 25. juunil 1929 sündis tütar Malle, kes suri noorelt. 7. jaanuaril 1931 sündis poeg Olev (ka Olaf / Olav), 26. septembril 1932 sündis tütar Ly ja 30. märtsil 1940 tütar Elli, peres kasvas ka kasulaps Lembit.
Jaan suri 23. mail 1942 haiguse tagajärjel. Jaani perekonna edasine lugu on traagiline. 1949. aastal küüditati Jaani lapsed Olev, Ly ja Elli ning 1950. aastal arreteeriti ja saadeti Siberisse asumisele ka nende ema Meeta-Marie. Perekonnaliikmed said võimaluse Eestisse naasta alles 1950. aastate lõpul.

Allikad:

Eesti talundid: Tartumaa. Koostanud I. Lilles, A. Peda, A. Selgis, E. Sepp. Tartu: Raudvara, 1939. Lk 26

Säilik ERA.5320.1.857. Ahja -Rasina Vallavalitsuse Perekonnaregister köide VI

Säilik ERA.5320.1.1011. Põlva (Peri ) valla Perekonnaregistri III köide

Eesti kommunismiohvrite 1940-1991 memoriaal