Tagasi

UUS! Eesti astumine Rahvasteliitu

Märksõnad: Rahvasteliit / 20. sajand / ajalooallikas / arhiiv / dokument / Eesti iseseisvumine / Eesti Vabariik / interaktiivne / kirjalikud allikad
Vanuseaste: gümnaasium / interaktiivne
Kestus: 20 minutit / 25 minutit

Tutvu materjaliga ning vasta küsimustele.

Ülesannet on mugavam lahendada, kui teed selle suureks. Vali alt paremast servast noolekesed, et seda teha.

Saada vastus õpetajale

"*" tähistab kohustuslikku välja

Nimi*

Klass

Kool

Kui palju hääli oli vaja Rahvasteliidu liikmeks saamiseks?*

1/2 täiskogu häältest

3/4 liikmete häältest

2/3 täiskogu häältest

Millised riigid olid selleks hetkeks Eesti kui riigi olemasolu tunnustanud de jure (st seaduslikult)?*

UK, Prantsusmaa ja Itaalia

Soome, Venemaa ja Argentiina

Belgia, Poola ja Holland

Tartu rahuleping määratleb lõpuks Eesti idapiiri

Eesti lõunapiiri pani paika juulis 1920

Põhjast ja läänest on Eesti piiritletud

Millist argumenti Eesti liitumise kasuks brošüüris ei mainita?*

Eesti järgib sõlmitud rahvusvahelisi kokkuleppeid

Eesti soovib panustada maailmamajandusse

Eestlased on eraldiseisev rahvus

Saada e-mailile*

Taust

Rahvasteliit, praeguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eelkäija, asutati 28. aprillil 1919 Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi (Versailles’) rahukonverentsi otsusega. Tegemist oli esimese rahvusvahelise organisatsiooniga, mis seadis oma eesmärgiks haarata enamikku tolleaegse maailma riikidest. Asutamise juures peeti tähtsaimateks sihtideks rahvusvahelise julgeoleku tagamist (desarmeerimine, riikide demokraatlik kooseksisteerimine) ning Euroopa riikide sõjajärgset majanduslikku taastamist ning ülemaailmset majanduskoostööd.

Rahvasteliit polnud mitte üksnes 1920.-1930. aastate maailma kõige olulisem rahvusvaheline organisatsioon, vaid ka üks olulisemaid rahvusvaheliste suhete ideoloogia mõjutajaid, riikidevaheliste suhete arendamise tähtis foorum ning rahvusvahelise õiguse normide looja. Rahvasteliit saadeti laiali pärast Teist maailmasõda 1946. aastal seoses aasta varem ellu kutsutud ÜRO tegevuse algusega.

Eesti Vabariik esitas liitumisavalduse 1920. aasta aprillis ning võeti organisatsioon liikmeks 1921. aasta septembris Rahvasteliidu II täiskogul. Niimoodi sidus noor riik end senisest tihedamalt maailmapoliitikaga ning rahvusvahelise koostööga, lootes eelkõige organisatsiooni põhikirjas lubatud Euroopa kollektiivse julgeolekusüsteemi kehtestumisele. Lisaks suhetele oma naabritega tekkis äsja Vene impeeriumi alt vabanenud väikeriigil võimalus muuta oma välispoliitika globaalsemaks, teadvustada enda iseseisvust laiemale üldsusele ning määrata oma kohta maailma riikide peres.

(Made, Vahur. Külalisena maailmapoliitikas: Eesti ja Rahvasteliit 1919-1946. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999, lk 8, 10-11, 42, 283)

Loe lisaks

Kuldkepp, Mart. „Eesti Vabariik astub maailmapoliitikasse: 100 aastat Eesti liitumisest Rahvasteliiduga“, Horisont, 3/2021, lk 26-31.

Made, Vahur. Külalisena maailmapoliitikas: Eesti ja Rahvasteliit 1919-1946. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.

Õpetajale

Sobib hästi gümnaasiumi lähiajaloo I ja III kursusel käsitlevate teemadega.

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.