Liigu põhisisu juurde
Tagasi

UUS! Kirjad I maailmasõjast

See õppematerjal koosneb ühe sõduri ja tema lähedaste kirjavahetusest ning juhendmaterjalist, kuidas ajaloolisi kirju mõtestatult ja kriitiliselt lugeda.

Saad lehe suureks teha valides alt paremast servast kolme täpi alt noolekesed.

Saada vastus õpetajale

"*" tähistab kohustuslikku välja

Märgi kiri/kirjad, mida lugesid
Kuidas rindel elati? Milliseid rindel või kodus valitsevaid muresid (toit, riided, puhtus, tervis) loetud kirjas/kirjades kirjeldatakse? Mis kaupa üritatakse rindele saata ja milliste takistustega (postireeglid, kontroll, paki kaal) kokku puututi?
Kuidas info sel ajal liikus? (Nt kui kiiresti kirjad kohale jõudsid, kuidas saadi teada paki saabumisest?) Mida jäetakse ütlemata: sõja ajal kontrolliti kirju ning samas püüti lähedasi säästa jättes rääkimata keerulised ja rasked olud või sündmused. Kas märkad loetud tekstis kohti, kus kirjutaja püüab millestki rääkida vihjamisi või kirjeldab tegelikkust paremana?
Kas ja kuidas peegeldub loetud tekstist koduigatsus ja lähedaste toetus? Eri osapoolte vaade (kui valiti mitu kirja): Kuidas erineb kirjade toon või teemad sõltuvalt sellest, kes on kirjutaja (ema, vend, pruut)? Märkus: Kui valisid ainult ühe kirja, kirjelda selle konkreetse kirjutaja meeleolu.
Milliseid tundeid ja mõtteid tekitas Sinus nende kirjade lugemine? Kas oli mõni detail või lause, mis Sind eriti puudutas või jahmatas? Miks? Õpikutest loeme sageli Esimese maailmasõja lahingutest, miljonitest ohvritest ja riikidevahelisest poliitikast. Kuidas aitas ühe sõduri ja tema pere lugu Sul mõista, mida sõda tegelikult üksikisiku jaoks tähendas?
Märka kirjades Jaagu ja tema lähedaste muresid (hirm, teadmatus, koduigatsus, soov hoida ühendust). Kas ja kuidas sarnanevad need tunnetega, mida kogevad inimesed tänapäevastes sõjakolletes? Mis on täna teisiti?
Kas Sinu peres, suguvõsas või tuttavate seas on räägitud lugusid esivanematest, kes on elanud üle sõjaaegu? Kas Sinu kodus või vanavanemate juures on säilinud vanu kirju, päevikuid, fotosid või mälestusesemeid? Kas oled neid uurinud ja avastanud oma perelugu? (Kui ei ole, siis millise eseme või mälestuse oma praegusest elust tahaksid Sina tulevastele põlvedele hoida?)
Taust

Esimene maailmasõda (1914-1918) on Eesti ajaloo üks murrangulisemaid perioode, mis puudutas otseselt sadu tuhandeid eestlasi, kes teenisid Vene tsaariarmees. Sõjaaegsed kirjad on väärtuslik ajalooallikas: need avavad tollast argipäeva, hirme ja lootusi, peresuhteid, igatsust, praktilisi muresid (toit, raha, riided, tervis), samuti keelt ja kirjutamisoskust.

Selles õppematerjalis tutvutakse Juhan Luhakoodri kirjavahetusega, mida säilitatakse Rahvusarhiivi kogudes. Luhakooder oli eestlasest lihtreamees, kelle jaoks kirjutamine muutus sõja ajal peaaegu igapäevaseks harjumuseks – mooduseks, kuidas hoida sidet koduse elu ja lähedastega ning tulla toime kaootilises sõjaolukorras.

Kirjad on väärtuslikud mitmel põhjusel: need kajastavad argipäeva (toit, rõivad, tervis, raha), inimlikke tundeid (koduigatsus, hirm, lootus) ning perekondlikke sidemeid. Samas tuleb neid lugeda kriitiliselt võttes arvesse, et kirju tsenseeriti, kirjutajad kasutasid enesetsensuuri ning teatud vormelid (tervitused, jumalagajätud) korduvad rituaalselt.

Kasutatud kirjandus: Tannberg, T. (Koost.). (2015). Eestlased ilmasõjas. Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast. Rahvusarhiiv.

Loe lisaks

Hinrikus, M., & Mattheus, A. (toim.) (2015). Esimene maailmasõda Eesti kultuuris. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised, 17. PDF

Juhan Luhakoodri mälestused Vabadussõjast (Rahvusarhiiv): ERA.2124.3.655

Juhan Luhakoodri mälestused I maailmasõjast (Rahvusarhiiv): ERA.2124.3.656

Tannberg, T. (Koost.). (2015). Eestlased ilmasõjas. Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast. Rahvusarhiiv.

Õpetajale

Õppematerjali on võimalik kasutada mitut moodi. Õpilastel on vabadus ise otsustada, millist ja mitut kirja nad soovivad lugeda.

  1. Klassiruumis – õpilased loevad valitud kirja(d) läbi ning õpetaja saab juhtida allikakriitika analüüsi ning aidata õpilastel loetut lahti mõtestada. Toetab koostöist õppimist ja klassiarutelu.
  2. Õpilane teeb ühe (või mitme) kirja süvaanalüüsi. Arendab tekstist info leidmise oskust. Arhiivikooli keskkonna kaudu on võimalik vastused õpetajale meilile saata.
  3. Rühmatööna 2-11 kirja võrdlus. Arendab allikate võrdlemise, sünteesi ja seoste loomise oskust. Õpilased õpivad märkama mustreid ja tegema üldistusi tervikpildi kohta. Arhiivikooli keskkonna kaudu on võimalik vastused õpetajale meilile saata.

Õppematerjal toetab järgmiste pädevuste saavutamist:

kultuuri- ja väärtuspädevus: õpilane õpib väärtustama kultuuripärandit (sh perekondlikku mälu) ja mõistma lähedaste inimsuhete ning rahu väärtust.

sotsiaalne pädevus: suutlikkus mõista teiste inimeste tundeid ja käitumise tagamaid, arendades empaatiavõimet, rühmatöödena tehes eneseväljendusoskuse arendamine.

uurimuslik õpe: viimane küsimus suunab õpilasi tegema väikest “kodust uurimistööd” – küsima vanematelt või vanavanematelt pereajaloo kohta.