Liigu põhisisu juurde
Tagasi

UUS! Juuniküüditamine: ühe naise lugu

Agnia Eliaseri ja tema perekonna lugu on klassikaline näide, kuidas Nõukogude võim hävitas ühe eesti perekonna. Kuid Agnia ei lasknud küüditamisel oma elu defineerida – see oli palju enamat. Kaksteist aastat asumisel Siberis oli kõigest väike osa ühe targa ja sotsiaalse naise pikast elust. Tund koosneb kolmest erinevast ülesandest, mille käigus õpilased tutvuvad Agnia Eliaseri ja tema perekonna elukäiguga ning nende vastu Nõukogude võimu poolt korda saadetud kuritegudega.

Töölehe PDF-fail

Tunnikava PDF-fail

Esitluse PDF-fail

Stockholmi Eesti Muusika ja Kultuuriühingu Lähiraadio saade. Salvestis pärineb Rahvusarhiivi üle antud Rootsi Eestlaste Liidu arhiivist.

Taust

Kes oli Agnia Eliaser? Agnia (hüüd- ja kirjanikunimega Rutt) sündis 25. novembril 1914. aastal Tallinnas Anna Rosalie (sünd Gailit) ja Rein (Roman) Eliaser (seenior) perekonda. (Agnia sünniaeg esineb erinevates dokumentides natuke erinevalt.) Perekonnas kasvas juba 1913. aastal sündinud Roman Rein ja 1920. aastal sündis kolmas laps, Elga. Rein Eliaser oli 1919. aastal Eesti välisdelegatsiooni sekretär Pariisis ja 1920 Tartu rahudelegatsiooni sekretär, hiljem advokaat ja riigikogu liige. Rein ja Anna Eliaseri lapsed astusid haridusteel isa jälgedes. Peale gümnaasiumi lõppu õppisid kõik kolm Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetasid cum laude – Roman Rein 1937, Agnia 1938 ja Elga 1941. Peale kooli lõppu asus Agnia erialasele tööle. Agnia küüditati 14. juunil 1941. aastal koos ema Anna ja isa Reinu ning nende juures elanud endise riigivanema Jüri Jaaksoniga nende Tallinna kodust. Agnia ja tema ema naasid 1945. aasta suvel Siberist Tallinnasse, kuid küüditati uuesti 1949. aasta märtsis. Agnia isa Rein suri juba 1941. aasta oktoobris Sverdlovski oblasti vangilaagris. Tema õde Elga põgenes 1944. aastal Rootsi, vend Roman Rein arreteeriti 1945 ning saadeti 10 aastaks Karaganda vangilaagrisse, kus ta 1953. aastal suri. Agnia ja tema ema naasid Eestisse 1956. aastal, Anna suri järgmisel aastal. Peale mitmekordseid äraütlemisi sai Agnia 1977. aastal loa emigreeruda oma õe juurde Rootsi. Rootsis elades avaldas Agnia kaks raamatut enda ja oma ema küüditamisest Siberisse. Rootsis elades nautis Agnia koos oma õega vaba maailma, veetis aega reisides ja oli aktiivne väliseesti kogukonna liige. Agnia suri Stockholmis 21. detsembril 1996, tema põrm maeti 1997. aastal Tallinna Metsakalmistule. Agnial, Roman Reinul ega Elgal lapsi ei olnud.

Uuri lisaks

Eliaser, Rutt. Passita ja pajata. Tallinn: Abe, 1992. Lk 54-55.

Eliaser Rutt. Üheksa ametit… Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1986.

Väljas, Peeter. Õdede Agnia (Rutt) ja Elga Eliaseri arhiiv – Eesti haritlasperekonna tüüpilise saatuse unikaalne dokumenteering. BaltHerNet. Rahvusarhiiv: 2016. https://www.balther.net/wp-content/uploads/2016/12/Valjas_EST.pdf

Rahvusarhiivis on Rutt ja Elga Eliaserite arhiivifond, ERA.4991 https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702596199

Õpetajale

Seosed õppekavaga: Demokraatia ja inimõiguste väärtustamine. Mõistmine poliitilise süsteemi (diktatuuri) mõjust üksikisikule ning inimese valikutest selles olukorras. Oma arvamuse kujundamine. Empaatia arendamine. Oskus end asetada teise inimese olukorda. Info otsimine erinevatest allikatest ja allikakriitika. Allikaanalüüsi teostamine, infootsimiseks eri liiki ajalooallikate kasutamine.

Õpitulemused:  Õpilane mõistab Nõukogude võimu toime pandud kuritegusid eesti rahva vastu, nende tagajärgi ja mõju üksikisikutele. Õpilane väärtustab demokraatiat ning inimeste iseotsustamise õigust ja vabadust selles poliitilises süsteemis. Õpilane mõistab hukka agressiooni ja okupatsiooni ning inimsusevastaseid kuriteod. Areneb õpilase ajalooline mõtlemine ajalooprobleemide analüüsimise kaudu, mis rikastab tema väärtussüsteemi. Õpilane tunneb erinevat tüüpi ajalooallikaid.

Tundi saab tulla ka Rahvusarhiivi Tallinna majja, kus seda viib läbi arhiivipedagoog. Rahvusarhiivis tundi läbi viies saab ka tutvuda Agnia ja Elga Eliaseri arhiiviga ning tunni koostamisel kasutatud originaaldokumentidega. Registreeru tundi siin.
Õppematerjal sai Eesti Mälu Instituudi lähiajaloo-teemaliste õppematerjalide konkursi kategoorias „Kommunistlikud režiimid maailmas ja nende kuriteod“ I preemia.