Rahvusarhiiv

Ava otsing

Rahvusarhiivi eestvedamisel said digitaalselt kättesaadavaks 14 mäluasutuse kultuurilooliselt olulised dokumendid

Rahvusarhiivi juhitava massdigimisprojekti “Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks” raames digiteeriti kokku 14 erineva mäluasutuse materjalidest 2 721 880 kaadrit dokumente.

Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest jõudis digitaalsele kujule ja seeläbi hõlpsalt kättesaadavaks ärkamisaja võtmetegelaste kirjalik pärand. Eesti Rahva Muuseum keskendus etnograafilistele kirjeldustele ja välitööde päevikutele. Tartu Ülikooli Muuseum osales projektis meditsiiniajaloolastele suurt huvi pakkuvate sisehaiguste kliiniku haiguslugudega aastatest 1846—1934. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist jõudsid skänneri alla Paul Pinna materjalid koos fotodega, samuti Theodor Altermanni, Aleksander Trilljärve ja Peeter Süda pärand. Täieliku nimekirja partnerasutustest leiab Rahvusarhiivi koduleheküljelt.

Rahvusarhiivi kogudest valiti digiteerimiseks vallavalitsuste arhiiviaines, mis pärineb 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Vallavalitsuste arhiivides sisaldub rohkelt värvikat informatsiooni toonase elu-olu kohta. Digiteeritava ainese hulka kuulusid muuhulgas hoolekanderaamatud, maksude kogumisega seotud dokumendid ja väekohuslaste nimekirjad. Mahukad vallavalitsuste kirjavahetuskaustad sisaldavad statistilisi andmeid ja detailseid kirjeldusi vallakoolide ja õpetajate, vaestele abiandmise, tervishoiu, sõjaväekohustuse, rahvaloenduse korralduse ja palju muu kohta.

Ülalmainitud näited on vaid väike valim projekti raames digitud materjalist. Materjalidega saavad kõik huvilised tutvuda Rahvusarhiivi digiteeritud allikate keskkonnas Saaga, Muuseumide Infosüsteemis MuIS ja Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasis Kivike.

***

Projekt viidi läbi Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Praeguseks on nendest digiteeritud vaid umbes kümnendik. Digiteerimine on üks paremaid ja mõnel juhul ka ainuke viis tagamaks, et pärand on säilitatud kõige sobivamal viisil ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele.

Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut.

Tegevuskava keskendub suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940. Digiteeritakse dokumente, trükiseid, fotosid, filme ja esemeid. Eesmärk on teha võtmevalikuid kultuuripärandi seisukohalt, mitte digiteerida kogu kultuuripärandit.

Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 3% dokumendipärandist, 32% esemepärandist, 60% nii filmi- kui ka fotopärandist, 55% kunstipärandist ning 28% trükipärandist ehk kokku umbes 33% Eesti kultuuripärandist.

Projekti kogumaksumus on 9,02 miljonit eurot, millest 8,19 miljonit eurot on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.

Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.