Rahvusarhiiv

Ava otsing

Jaan Tõnisson. Maanõukogu

Types: 20. sajand / allikas / dokument / Eesti iseseisvumine / fotod / Jaan Tõnisson / Maanõukogu

Vanuseaste: gümnaasium / põhikooli III aste

Tutvu esitatud fotode ning dokumentidega ning mõtiskle järgnevatel teemadel:

  • Millest dokumendid kõnelevad?
  • Kui olulised on antud dokumendid Eesti ajaloos?
  • Kuidas kirjeldaksid Jaan Tõnissoni rolli Eesti iseseisvuses ning milline mulje jääb Tõnissonist kui isikust?

NB! Maanõukogu protokolli (RA, ERA.78.1.110 l. 11-12) juures pööra eelkõige tähelepanu päevakorrapunktile nr 2.

 

+
-
Artiklikatkendi transkriptsioon

Ainult üks asi on selge:

Meil kui rahwal tuleb praegusel ajaloolikul silmapilgul wiibimata kõiki neid awaraid wõimalusi ära kasutada, mis nüüdne olukord meile Eesti rahwuspolitiliste paleuste teostamiseks annab. 

Niipalju kui on näha, on Wenemaa rewolutsioonilise demokratia äärmine tiib, kes nüüd Wenemaal riiklise wõimu oma kätte wõtab, rahwaste politilise enesemäärawuse põhjusmõtte poolt. 

Eesti rahwal tuleb siis nüüdsel silmapilgul kõigi meie poliitiliste ja sotsialiste rühmade ja liikidega ühemeelselt seks tegewusse astuda, et Wenemaa rewolutsioni laenetest waba Eesti üles kerkiks, kus rahwas kõigis oma kihtides tõsise demokratismuse alusel sotsialise õigluse waimus oma saatuse kujundamise ja oma elunõuete rahuldamise üle ise otsustaks!

Kellel meie hulgast, sõbrad, ei tõuseks tahtmine nüüdsel keerulisel ajal, kus kõik kindluseta waaruma näikse, julgesti tegewusesse astuda, et Eesti rahwa tuleviku teenistuses töise wabaduse ja õiguse nimel täies kindluses tööle asuda?

27.X.17 J. Tõnisson


+
-
Taust

1917. aasta alguses oli Vene impeerium jõudnud kokkuvarisemise äärele. Puhkes veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati võimul olnud Romanovite dünastia ning kehtestati vabariik. Märtsi alguses loodi Riigiduuma Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus. Riigis tekkis harvaesinev olukord, kus korraga olid võimul Ajutine Valitsus ja ka nõukogud. Kuulutati välja kõikvõimalikud kodanikuõigused ja vabadused.

Vähemusrahvused nõudsid uuelt valitsuselt oma rahvuslike nõudmiste rahuldamist. Ka eestlased hakkasid märtsis omale suuremaid õigusi taotlema. 30. märtsil kinnitaski Ajutine Valitsus määruse, millega tekkis Eestis uus valitsemiskord. Eesti ala ühendati rahvuskubermanguks. Tekkinud Eestimaa kubermangu valitsemine anti Ajutise Valitsuse komissarile Jaan Poskale, kelle juurde moodustati omavalitsusorganina Ajutine Maanõukogu. Moodustati ka maakondlikud maanõukogud. Kuigi 30. märtsi dekreet ei taganud Eestile autonoomse osariigi seisundit, siis oli see põhjapaneva tähtsusega omariikluse saamiseks. Sellest tulenes Eesti Maanõukogu legitiimsus maa ja rahva seadusliku esindusena.

Maanõukogu nimetus tuleb venekeelsest otsetõlkest, enam aga kasutati eestlastele tuttavamat terminit Maapäev, mis tuleb saksa keelest. Maanõukogu oli esimene Eesti ülemaaline rahvaesinduslik kogu. Maanõukogu valis endale ka täidesaatva organi – Maavalitsuse, mida võib pidada esimeseks Eesti rahvuslikuks valitsuseks.

Kuid Venemaal valitsenud kaksikvõim ei saanud jääda püsima. Enamlaste populaarsus aina kasvas, millele aitas kaasa Ajutise Valitsuse suutmatus lahendada teravaid sotsiaalseid probleeme. Ka Eestis kasvas enamlaste mõju. Poliitilise ja majandusliku kriisi süvenedes haarasid enamlased koos pahempoolsete esseeridega 25. oktoobril 1917 Petrogradis võimu. Selleks ajaks oli Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Lenini riigipöörde plaani kohaselt kehtestanud kontrolli Tallinna üle ilma verevalamiseta. Kohalik kõrgem võim läks üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele. Osaliselt siiski säilis kaksikvõim, sest Maanõukogu ja erakonnad tegutsesid edasi.

12. novembril 1917 otsustas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee talle opositsioonilise Maanõukogu tegevuse lõpetada. Sellest hoolimata tuli Maanõukogu 15. novembril 1917 kokku. (Karjahärm, Toomas. Eesti saavutab autonoomia. Iseseisvuse väljakuulutamine, Saksa okupatsioon, Vabadussõja algus. Eesti ajalugu V. Tartu, 2010. lk 411-426)


+
-
Loe lisaks

  •  Pajur, A., Tannberg, T. Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente, mälestusi. 2014
  •  Pajur, Ago. Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid. 2008