Rahvusarhiiv

Ava otsing

Keerdkäigud. Eesti iseseisvumine 1917-1920

Types: 20. sajand / Eesti iseseisvumine / fotod / heli / Vabadussõda / video

Vanus: Gümnaasium / Põhikooli III aste

Rahvusarhiivi näituse “Keerdkäikude” juurde kuuluvad tutvustavad tekstid, fotod, helifailid ning videoklipp Eesti iseseisvumise sündmuste illustreerimiseks tundides.

Fotod

1917. Autonoomia

26. märtsil toimub Peterburis suur eestlaste meeleavaldus. Rahvuslippude lehvides ja lauluga sammutakse läbi linna parlamendihoone ette, kus nõutakse Eestile autonoomiat.

Vene Ajutine Valitsus kinnitab 30. märtsil  Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti saab ulatusliku autonoomia. Eestimaa ühtse rahvuskubermangu etteotsa määratakse senine Tallinna linnapea Jaan Poska. Nõuandava koguna tuleb valida Ajutine Maanõukogu. 

1918. Iseseisvus
Asutavat Kogu pole võimalik okupatsioonitingimustes kokku kutsuda ― omariiklus otsustatakse välja kuulutada iseseisvusmanifesti avaliku ettelugemisega. Võimalus selleks avaneb 23. veebruaril 1918 Pärnus, Endla teatris. 24. veebruaril tuleb Tallinnas avalikkuse ette põranda all tegutsenud Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms) ning kutsub kokku Ajutise Valitsuse.

1918-1920. Vabadussõda

Punaarmee sissetungiga Narva algas 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõda. Üle aasta väldanud relvakonfliktis tuli noorel riigil võidelda nii Nõukogude Vene vägede kui ka baltisaksa Landeswehri vastu. Alles loodav Eesti Rahvavägi karastus sõjategevuses järk-järgult. Algne ebaedu ületati 1919. aasta alguse murdelahingutes, mil paranenud juhtimine, varustus ning sõdurite motivatsioon aitasid kaasa Rahvaväe tugevnemisele. Samaaegselt nõrgenes kahel rindel lahinguid pidav Punaarmee. Eestile ulatasid abikäe ka teised riigid, esimesena detsembris Tallinna alla jõudnud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Vabatahtlikke saabus Soomest, samuti Rootsist ning Taanist.

Jaanuaris 1919 algas Rahvaväe üldpealetung, Viru rindel vabastati Rakvere, 17.–19. jaanuari edukas Utria meredessant päädis Narva tagasivõtmisega. Otsustavat rolli Tartu vabastamisel 14. jaanuaril, kuid ka hiljem Valga suunal mängisid soomusrongid, samuti vabatahtlikest koosnevad kõrge lahingumoraaliga üksused, nagu Scouts pataljon, Kalevlaste Maleva pataljon (hiljem polk) ning Kuperjanovi partisanide pataljon. Vabatahtlikult astus teenistusse enam kui 16 000 meest, kellest üle 2000 olid sõtta appi tõtanud koolipoisid. 1. veebruariks oli Eesti pind Punaarmeest vaba, järgnesid lahingud võõrterritooriumil. 1919. aasta suvel puhkenud raskes Landeswehri sõjas Läti aladel oli Rahvavägi võidukas.

Kokku langes Vabadussõja lahingutes või suri haavadesse ja haigustesse üle 5000 inimese. Iseseisvuse proovikiviks kujunenud sõda lõppes 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepinguga, millega Nõukogude Venemaa ning Eesti Vabariik tunnustasid teineteist iseseisvate riikidena ning määrasid kindlaks kahe riigi vahelise piiri.

 

Heli

  1. Tallinna 1. kaitsepataljoni luuraja Stefan Baranoffi kiri Vabadussõja rindelt oma naisele Marie Baranovale nädal enne sõjas hukkumist. RA, ERA.2124.3.49, l. 1–4
  2. Soomusrongi nr 1 sõduri August Kallase kiri Vabadussõja rindelt oma südamedaamile. Mehele omistati 1920. aastal Eesti Vabadusristi 2. liigi 3. järgu aumärk. RA, ERA.2124.3.344, l. 3–4
  3. Neiu Anna Varese mehena Vabadussõtta mineku lugu ajalehest Esmaspäev 11. aprill 1938, l. 5

Video

 

Näituse kuraator on Liina Püttsepp.