Rahvusarhiiv

Ava otsing

Keerdkäigud. Eesti iseseisvumine 1917-1920

Types: 20. sajand / dokument / Eesti iseseisvumine / fotod / heli / iseseisvusmanifest / maaseadus / põhiseadus / rahvusväeosad / Tartu rahu / Vabadussõda / video

Vanuseaste: gümnaasium / põhikooli III aste

Rahvusarhiivi näituse “Keerdkäikude” juurde kuuluvad tutvustavad tekstid, fotod, helifailid ning videoklipp Eesti iseseisvumise sündmuste illustreerimiseks tundides. Lihtsamaks orienteerumiseks saad altpoolt valida huvipakkuva aasta või liikuda otse video ja heliklippide juurde.

+
-
1917

Ilmasõda. Käib Ilmasõja neljas aasta. Rindel ning tagalas valitseb sõjaväsimus. Saksamaa alustab piiramatut allveesõda.

 

Revolutsioon. Töölised nõuavad paremaid palga- ja elutingimusi ning sõja lõpetamist. 25. veebruaril streigib juba kogu Peterburi – vallandub Veebruarirevolutsioon. 2. märtsil loobub tsaar Nikolai II troonist. Võim läheb vend Mihhailile, seejärel Vene Ajutisele Valitsusele.

 

Autonoomia. 26. märtsil toimub Peterburis suur eestlaste meeleavaldus. Rahvuslippude lehvides ja lauluga sammutakse läbi linna parlamendihoone ette, kus nõutakse Eestile autonoomiat.

Vene Ajutine Valitsus kinnitab 30. märtsil  Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti saab ulatusliku autonoomia. Eestimaa ühtse rahvuskubermangu etteotsa määratakse senine Tallinna linnapea Jaan Poska. Nõuandava koguna tuleb valida Ajutine Maanõukogu.

 

Rahvusväeosad. Veebruarirevolutsiooni järel luuakse Vene armee koosseisus rahvusväeosad. 21. mail annab sõjaminister Aleksander Kerenski ametliku loa 1. eesti polgu formeerimiseks.

Maapäev. 1. juulil toimub esimene Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva istung. Maanõukogu on esimene Eesti alal tegutsev parlamendilaadne rahvaesindus. Esialgu on kogus väike ülekaal vasakpoolsetel. 20-21. juulil valib Maanõukogu ametisse täidesaatva asutuse ― Maavalitsuse.
21. augustil vallutab Saksa sõjavägi Riia. Ilmasõda jõuab Eesti piirile.
25. septembril toimub kirjandusliku rühmituse Siuru esimene avalik õhtu Estonia saalis. Friedebert Tuglase algatatud ühendusse kuuluvad veel Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson ja August Gailit.

Albion. 25. septembrist kuni 6. oktoobrini hõivavad sakslased operatsiooni Albion käigus Lääne-Eesti saared. See on suurim Saksa dessantoperatsioon I maailmasõjas, osaleb 25 000 meest. Algab 14-kuuline Saksa okupatsioon.

Enamlased. 24.–26. oktoobril toimub Peterburis Oktoobrirevolutsioon: Ajutine Valitsus kukutatakse, võimu haaravad enamlased eesotsas Vladimir Leniniga. Tallinnas võtab võimu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee.

Maanõukogu otsustab enamlaste riigipöörde järel 15. novembril 1917 kutsuda kokku Eesti Asutava Kogu ja võtta senikauaks kogu võim enda kätte. Enamlased vastavad otsusele Maanõukogu ja Maavalitsuse laialiajamisega.


+
-
1918

Veebruaris hakkab kehtima Gregoriuse kalender, 31. jaanuarile järgneb 14. veebruar.
Saksa keisririigi väed edenevad jõudsalt. 20. veebruaril maabutakse Virtsus. 24. veebruaril ollakse Tartus ja Pärnus. Päev hiljem juba Viljandis ja Tallinnas, 4. märtsiks jõuavad Saksa väed piirilinna Narva.

 

Iseseisvus. Asutavat Kogu pole võimalik okupatsioonitingimustes kokku kutsuda ― omariiklus otsustatakse välja kuulutada iseseisvusmanifesti avaliku ettelugemisega. Võimalus selleks avaneb 23. veebruaril 1918 Pärnus, Endla teatris. 24. veebruaril tuleb Tallinnas avalikkuse ette põranda all tegutsenud Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms) ning kutsub kokku Ajutise Valitsuse.

Brest.3. märtsil 1918 sõlmitakse Keskriikide ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping. Piir peab kulgema veebruari seisuga: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Hilisema lisalepinguga loobub Venemaa nii Eesti- kui ka Liivimaast. Algab ka eestlastest sõjavangide naasmine.
Veebruaris väljakuulutatud Eesti Vabariiki Saksa okupatsioonivõimud ei tunnusta. Maa allutatakse Saksa sõjamajandusele ning viiakse ellu saksastamispoliitikat. Arreteeritakse rahvuslikke poliitikuid ning Eesti rahvusväeosad saadetakse laiali. Kohalikel baltisakslastel sünnib plaan luua Saksa keisririigi vasallriigina Balti hertsogiriik.
Mais kannab edu Eesti välisdelegatsiooni järjekindel töö ― Prantsusmaa tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvumist de facto. Tänu sellele viiakse Vene korpusse kuulunud 300-meheline eestlaste üksus juunis Bordeaux’sse ja nimetatakse Eesti kompaniiks. Sinna kogutakse ka Saksa sõjavangistusest vabanenud eestlased.
1917. aasta märtsis arreteeritakse Nikolai II koos perekonnaga Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel. Kevadel 1918 toimetatatakse nad Jekaterinburgi. Suvel ähvardab linna valgekaartlaste kätte langemine, mistõttu 17. juulil hukkavad enamlased tsaari, tema naise Aleksandra Fjodorovna ja nende viis last ― Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13-aastase troonipärija Aleksei.

Compiegne. 11. novembril kirjutavad Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetab neli aastat, kolm kuud ja kolmteist päeva kestnud sõja. Eestis asuvad iseseisvuslased Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust taastama.
19. novembril sõlmivad Eesti Ajutise Valitsuse esindajad Saksa valitsuse esindajaga lepingu võimu üleandmise kohta Eesti territooriumil. Nõukogude Venemaa tühistab peagi märtsis sakslastega sõlmitud Bresti rahu ning asub sakslaste vallutatud alasid tagasi võtma. Maapäev koguneb taas.


Vabadussõda. Punaarmee sissetungiga Narva algas 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõda. Üle aasta väldanud relvakonfliktis tuli noorel riigil võidelda nii Nõukogude Vene vägede kui ka baltisaksa Landeswehri vastu. Alles loodav Eesti Rahvavägi karastus sõjategevuses järk-järgult. Algne ebaedu ületati 1919. aasta alguse murdelahingutes, mil paranenud juhtimine, varustus ning sõdurite motivatsioon aitasid kaasa Rahvaväe tugevnemisele. Samaaegselt nõrgenes kahel rindel lahinguid pidav Punaarmee. Eestile ulatasid abikäe ka teised riigid, esimesena detsembris Tallinna alla jõudnud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Vabatahtlikke saabus Soomest, samuti Rootsist ning Taanist.

Jaanuaris 1919 algas Rahvaväe üldpealetung, Viru rindel vabastati Rakvere, 17.–19. jaanuari edukas Utria meredessant päädis Narva tagasivõtmisega. Otsustavat rolli Tartu vabastamisel 14. jaanuaril, kuid ka hiljem Valga suunal mängisid soomusrongid, samuti vabatahtlikest koosnevad kõrge lahingumoraaliga üksused, nagu Scouts pataljon, Kalevlaste Maleva pataljon (hiljem polk) ning Kuperjanovi partisanide pataljon. Vabatahtlikult astus teenistusse enam kui 16 000 meest, kellest üle 2000 olid sõtta appi tõtanud koolipoisid. 1. veebruariks oli Eesti pind Punaarmeest vaba, järgnesid lahingud võõrterritooriumil. 1919. aasta suvel puhkenud raskes Landeswehri sõjas Läti aladel oli Rahvavägi võidukas.

Kokku langes Vabadussõja lahingutes või suri haavadesse ja haigustesse üle 5000 inimese. Iseseisvuse proovikiviks kujunenud sõda lõppes 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepinguga, millega Nõukogude Venemaa ning Eesti Vabariik tunnustasid teineteist iseseisvate riikidena ning määrasid kindlaks kahe riigi vahelise piiri.

Töörahva Kommuun. Pärast Narva vallutamist kuulutavad Eesti enamlased välja Eesti Töörahva Kommuuni. Tegemist on Nõukogude Venemaa marionettriigiga. Detsembris vallutab Punaarmee umbes pool Eestit ja jõuab Tallinnast vaid 30 kilomeetri kaugusele. Eesti olukord on raske.


+
-
1919

1919. aasta alguses toimub Vabadussõjas murrang. Eesti sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner alustab üldpealetungi. Suurt edu saavutavad Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid ning Johan Pitka juhitud meredessandid. Kasvab sõdurite arv Eesti armees ning nii Eesti- kui ka välismaised vabatahtlike väeosad. Suur on koolipingist sõtta siirduvate õppursõduride panus.
14. jaanuaril võtavad Eesti väed soomusrongide abil tagasi Tartu linna. Enne Tartust lahkumist mõrvavad enamlased Tartu Krediitkassa keldris 19 inimest (k.a. esimese eestlasest õigeusu piiskopi Platoni (Paul Kulbuschi)).
18. jaanuaril 1919 tuleb ilmasõja lõpetamiseks kokku Pariisi rahukonverents (töötab kuni 21. jaanuarini 1920). Lepitakse kokku rahulepingu tingimustes, põhikulud langevad Saksamaale kui sõjasüüdlasele.

Paju. 31. jaanuaril toimub Paju mõisa all lahing, millest kujuneb üks Vabadussõja verisemaid kokkupõrkeid. Eesti Rahvaväe eesmärk on vallutada Valga kui oluline strateegiline raudteesõlm Riia ning Venemaa vahel. Suurte kaotuste hinnaga (hukkub ka leitnant Julius Kuperjanov) õnnestub rahvaväelastel mõis üle võtta.
24. veebruaril tähistatakse Tallinnas Eesti Vabariigi esimest aastapäeva sõjaväeparaadiga. Sel päeval asutatakse ka Eesti Pank, mille peaülesandeks saab raharingluse korraldamine.
1918. aasta lõpul olid sularaha puuduse leevendamiseks käibel Tallinna Arvekoja maksutähed, aprillis 1919 tuleb käibele aga esimene riiklik rahavääring – Eesti mark. Esialgu antakse välja 3-margalised ning 5-margalised kassatähed. Kuigi algul teevad seda paralleelselt nii Riigikassa kui Eesti Pank, jääb raha emiteerimine edaspidi panga ainupädevusse.

Asutav Kogu. Aprillis tuleb kokku Eesti Asutav Kogu, kus enamuse saavutavad sotsialistid ning esimeheks valitakse August Rei. Asutava Kogu tähtsamad sammud on Eesti iseseisvusdeklaratsiooni, maaseaduse ja ajutise põhiseaduse vastu võtmine.
8. mail lõpetab tegevuse Eesti Ajutine Valitsus ning ametisse astub Otto August Strandmani esimene valitsus.

Võnnu. 1919. aasta suvel kulgevad ägedaimad lahingud eestlaste ja baltisakslaste vahel Põhja-Lätis, mis on tuntud ka Landeswehri sõjana. Suurim võit saavutatakse 23. juunil Võnnu lahingus, kus Lätis võimu haaranud baltisakslased puruks lüüakse. Seejärel Landeswehr alistub ja Lätis taastatakse Karlis Ulmanise valitsuse tegevus.

Versailles. Ilmasõja ametlikult lõpetav Versailles’ rahu allkirjastatakse 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel. Osaleb 27 riiki, Nõukogude Venemaad ei kutsuta ning kaotajariikidel lubatakse liituda alles pärast lepingutingimuste valmimist.

Maaseadus.1919. aasta 10. oktoobril võtab Asutav Kogu vastu radikaalse maaseaduse, millega sundvõõrandatakse 1065 mõisat ehk 96,6% suurmaaomandist. Eesmärk on luua riigile maatagavara. Samuti on lubatud maad Vabadussõjas osalenutele ― luuakse 56 000 uut väiketalundit.

Tartu Ülikool. Pärast Saksa okupatsiooni annab sõjaväekomando komandör 1918. aasta novembris Tartu ülikooli üle Ajutise Valitsuse moodustatud komisjonile, mille tegevust juhib kuraator Peeter Põld. 1919. aasta 1. detsembril alustab tööd eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool, kus pannakse alus rahvuskultuuri edendavatele teadustele.


+
-
1920

Tartu rahu. Tartus kaks kuud väldanud rasketel läbirääkimistel jõutakse 2. veebruaril rahulepingu allkirjastamiseni. Alles Punaarmee pealetungi edutus Narva alla sunnib Vene diplomaate esialgsetes nõudmistes järele andma. Eesti poolt juhib kõnelusi Jaan Poska, Nõukogude Vene poolelt Adolf Joffe.

 

Optandid. Tartu rahulepinguga saavad kõik Venemaale rännanud või sinna sõja ajal sattunud eestlased õiguse kodumaale tagasi pöörduda ehk opteeruda. Nende seas on ka 1920. aastal Peterburis sündinud tulevane tunnustatud bariton Georg Ots.

Põhiseadus. Asutav Kogu võtab Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15. juunil, see jõustub 21. detsembril. Riigikord on oma aja kohta väga demokraatlik, kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Võimud ei ole aga tasakaalus: seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused on laiad, seevastu täitevvõim jääb nõrgaks. Riigipea ülesandeid täidab valitsusjuht — riigivanem.
Rahuaeg ja omariiklus annavad võimaluse kultuurielu edenemiseks, sünnivad uued eesti tudengiorganisatsioonid. Juba samal aastal tuleb tõstja Alfred Neuland Antwerpeni olümpiamängudel olümpiavõitjaks.


+
-
Heli

  • Tallinna 1. kaitsepataljoni luuraja Stefan Baranoffi kiri Vabadussõja rindelt oma naisele Marie Baranovale nädal enne sõjas hukkumist. RA, ERA.2124.3.49, l. 1–4
  • Soomusrongi nr 1 sõduri August Kallase kiri Vabadussõja rindelt oma südamedaamile. Mehele omistati 1920. aastal Eesti Vabadusristi 2. liigi 3. järgu aumärk. RA, ERA.2124.3.344, l. 3–4
  • Neiu Anna Varese mehena Vabadussõtta mineku lugu ajalehest Esmaspäev 11. aprill 1938, l. 5


+
-
Video

 

Näituse kuraator on Liina Püttsepp.


+
-
Loe lisaks


+
-
Õpetajale

Õpilased võivad fotode ja heliklippide põhjal mõtiskleda Vabadussõjas osalenute eluolu üle. Lisaks võib ka videot vaadata. Näiteks: milliseid tegevusi sõdurid vabal ajal ette võtsid? Kuidas riides olid? Milline oli nende varustus? Kui vanad nad olid? Kuidas nad end tunda võisid?