Rahvusarhiiv

Ava otsing

UUS! Milliseid vappe kasutasid Eesti- ja Liivimaa aadlikud?

Types: 19. sajand / fotod / interaktiivne / vapid

Vanuseaste: põhikooli II aste / põhikooli III aste

Nii nagu Lääne-Euroopas, kasutasid vappe ka Eesti- ja Liivimaal elanud aadlikud. Mitmete vappidega saad tutvuda Rahvusarhiivi vappide andmebaasis. Proovi ülesse otsida, milline vapp millisele suguvõsale kuulus. Esimeses ülesandes saad kasutada selleks ette antud perekonnanime (sisesta otsisõna perekonnanime lahtrisse), teises tuvasta vapil kujutatud ese, loom või lind ning otsi selle järgi ülesse, kellele vapp kuulus (sisesta otsisõna põhikujundi lahtrisse).

 

+
-
Taust

Teadus, mis vappe uurib, kannab nime heraldika. See nimetus tuleneb heeroldist – alates 12. sajandist toimunud rüütliturniiridel pidi heerold valju häälega välja kuulutama võitlusesse astuvad isandad. Et kiivrites rüütleid ära tunda ja eristada, tuli tunda nende eraldusmärke – vappe. Niisiis oli vapp algselt aadlimeest eristav ja esiletõstev kilbimärk lahinguväljal ja turniiril, hiljem pidi vapp näitama ka kuuluvust – rüütlile, kuningale ja kuninga kaudu riigile.

Vapi värvid võib jagada metallideks ja värvideks sõna otseses mõttes. Metallideks on kuld ja hõbe, värvideks punane, sinine, roheline, must ja purpur (violett), vahel kasutatakse ka pruuni jt värve. Kollast ja valget heraldikas pole, neid asendavad metallid.

Eestis järgis kohalik heraldika teistel maadel alguse saanud eeskujusid.

Damier, P. E., Pajus, A. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, 2007. Lk 7-8

+
-
Õpetajale

Ülesanne haakub eriti hästi 7. klassi ajaloo õppekavaga, kus räägitakse rüütlitest ja rüütlikultuurist. Ülesannet võib lahendada üksi, grupis või terve klassiga koos. Võimalik on ka ülesannet laiendada, arutledes, mida üks või teine värv või kujund tähendas ning miks see võis olla vapile valitud.

+
-
Loe lisaks

  • Damier, P. E., Pajus, A. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, 2007
  • Saare, T. Eesti mõisnike vapid. Argo, 2006