Dokumendipärandi digiteerimine

Rahvusarhiiv vastutab Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames dokumendipärandi digiteerimise eest.

2021. aastal algas dokumendipärandi digiteerimise II projekt “Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)”, mis kestab 2022. aasta detsembrini toob digitaalselt uurijatele lähemale 2,7 miljonit kaadrit dokumentaalset kultuuripärandit. Sealhulgas Rahvusarhiivi kogudest pere- ja kohaajaloo uurijate seas populaarsed 1939. aasta põllumajandusloenduse talundi- ja maalehed, millest saab lähemalt lugeda Rahvusarhiivi ajaveebist.

Teiste mäluasutuste dokumendipärandist saavad projektis digitud Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogud, kirjanike isikuarhiivid ja biograafilise leksikoni materjalid, Tallinna Linnaarhiivist koolide dokumendid ja linnavalitsuse protokolliraamatud, Tartu Ülikooli muuseumi arstiteaduslikud kogud ja kirjavahetused, Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide vastuste arhiiv ning postimuuseumi arhiivkogu, Tartu Ülikooli Raamatukogust seltside ja isikute arhiivid ning üliõpilaste auhinnatud tööd.
Kaadrid avaldatakse Saagas, Muisis, Kivikeses, TÜ DSpace-is ja TLÜ Pedagoogika Arhiivmuuseumi süsteemis. Projekti teostaja on AS Andmevara.

Projektijuht Reet Randoja
Reet.Randoja[at]ra.ee

III dokumendipärandi digiprojekti “Tartu Ülikooli arhiivi 1918-1944 digiteerimine” kuuluvad 1,2 miljoni kaadrit saavad AS Andmevara abil digikujule 2023 veebruariks, sealhulgas digitakse õppejõudude ja üliõpilaste isikutoimikud, mille sisust annab aimu Rahvusarhiivi ajaveebis tutvustatud Ilmar Laabani isikutoimik.

Projektijuht Katri-Liis Ojamets
Katri-Liis.Ojamets[at]ra.ee

Lõppenud I dokumendipärandi digiprojektis “Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks (1860-1920)” digiteeriti veebruarist 2019 kuni detsembrini 2020 kokku 2,7 miljonit kaadrit.

Projektis osalesid Rahvusarhiiv Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv, SA Virumaa Muuseumid, Saaremaa Muuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Valga Muuseum,  Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum ning SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.

Rahvusarhiivi kogudest valiti digiteerimiseks vallavalitsuste arhiiviaines, mis pärineb 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Vallavalitsuste arhiivides sisaldub rohkelt värvikat informatsiooni toonase elu-olu kohta. Digiteeritava ainese hulka kuulusid muuhulgas hoolekanderaamatud, maksude kogumisega seotud dokumendid ja väekohuslaste nimekirjad. Mahukad vallavalitsuste kirjavahetuskaustad sisaldavad statistilisi andmeid ja detailseid kirjeldusi vallakoolide ja õpetajate, vaestele abiandmise, tervishoiu, sõjaväekohustuse, rahvaloenduse korralduse ja palju muu kohta.

Ülalmainitud näited on vaid väike valim projekti raames digitud materjalist. Materjalidega saavad kõik huvilised tutvuda Rahvusarhiivi digiteeritud allikate keskkonnas Saaga, Muuseumide Infosüsteemis MuIS ja Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasis Kivike.

Projektijuht oli Kristina Teral
Kristina.Teral[at]ra.ee