Liigu põhisisu juurde

Filmipärandi digiteerimine

Rahvusarhiiv vastutab Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames kahe filmipärandi digiteerimisprojekti eest. Projektid viiakse läbi vahemikus 2020–2023 ning nende eesmärk on digiteerida ja teha veebis avalikult kättesaadavaks 245 tundi Rahvusarhiivi filmiarhiivis säilitatavast filmipärandist.

Esimene projekt – „Kroonikafilmid 1914–1991“ – hõlmab 120 tunni ulatuses kroonikafilme aastatest 1940–1967. Filmiarhiivi kogudes leidub kokku 275 tundi kroonikafilme, mis kajastavad siinset elu ja inimesi 20. sajandil ning kuuluvad tänu laiale teemaderingile arhiivi aktiivseimalt kasutatava audiovisuaalse ainese hulka. Käesoleva projekti fookus on 35 mm mustvalgetel Nõukogude Eesti ringvaadetel, mille tootmine algas 1940. aastal ning jõudis haripunkti 1950.–1960. aastatel, mil Tallinnfilmi stuudiost jõudis kinolinale üle 50 ringvaate aastas.

Kroonikafilmide teemavalik on väga mitmekülgne, ulatudes erinevatest kultuurisündmustest, spordivõistlustest ja persoonilugudest kuni maaelu, linnakeskkonna ja tööstusmaastiku olustiku dokumenteerimiseni, samuti leidub sissevaateid ettevõtete tootmistehnoloogiasse, koolide ja lasteaedade igapäevaellu. Kroonikapalad annavad edasi kohapärimust erinevatest Eesti paikadest, olles väärtuslik allikas asutuste ja kodukoha ajaloo uurimisel, muuseumide ekspositsioonide elavdamisel, kooli õppekavade rikastamisel, aga ka filmi- ja teletööstuses kasutamisel. Projekti eel oli kroonikafilmidest digiteeritud täiskõrglahutusresolutsioonis vaid umbes 7% ehk 20 tundi, ülejäänu oli digiteerimata või kättesaadav vaid madalaresolutsioonilise läbivaatuskoopia kujul. Lisaks olid puudulikud filmide kirjeldus- ja tehnilised andmed.

Teine projekt – „Tallinnfilmi digiteerimata filmipärand“ – hõlmab 125 tunni ulatuses Tallinnfilmi 35 mm mustvalgeid mängu-, dokumentaal- ja kroonikafilme aastatest 1940–1993. Täpsemalt on projekti valikus ligi 400 filmi, sh 70 tundi dokumentalistikat, 33 tundi mängufilme ja 22 tundi ringvaateid. Mängufilmidest valiti koostöös Eesti Filmi Instituudiga välja seni digiteerimata mängufilme, sh järgmistelt režissööridelt: Kaljo Kiisk, Veljo Käsper, Jüri Müür, Herbert Rappaport. Kroonikafilmide digiteerimise valim jätkub 1967. aastast, kus 1. projekt “Kroonikafilmid 1914–1991” lõppes, ja jõuab 1973. aastasse. Projekti fookuse moodustab aga eesti dokumentalistikapärand, s.t Tallinnfilmi mustvalged dokumentaalfilmid, mida on seni digiteeritud täiskõrglahutusresolutsioonis vaid umbes 15%, lisaks vajasid toimetamist ja täiendamist filmide kirjeldus- ja tehnilised andmed. Teiste seas leiab valikust argielu värvikirevust kujutavaid filme 20. sajandi teisel poolel tegutsenud tuntud filmitegijatelt: Vitali Gorbunov, Semjon Školnikov, Ülo Tambek, Hans Roosipuu, Peep Puks, Harri Rehe, Peeter Tooming, Andres Sööt, Enn Säde, Valeria Anderson, Olav Neuland, Leida Laius jt.

Filmipärandi digiteerimine on kompleksne ning mitmeid tegevusi ja erialaspetsialiste hõlmav protsess. Massdigimisprojekti aja- ja eelarveraamidesse mahtumise eelduseks oli, et materjal peab olema tehnilistelt parameetritelt piisavalt ühtlane, mistõttu kuulusid mõlemas projektis valimisse vaid 35 mm laiusele mustvalgele filmilindile toodetud filmid. Kahe projekti ettevalmistustööd filmiarhiivis kestsid ligi 2,5 aastat, mil digimiseks valmistati ette üle 1800 filmirulli: valiti välja sobivaim komplektiosa, lisati kaitserakordid, parandati liitekohad ja perforatsioon ning puhastati filmipuhastusmasinas.

Filmide digiteerimis- ja järeltöötlemise teenust pakkusid mõlemas projektis ühiselt rahvusvahelised hanked võitnud Ratus OÜ ja Prasad Corporation Private Limited. Digiteeriti Eestis Scanity 4K filmiskanneriga kahes jaos aastatel 2020–2022, heli sünkroniseeriti samuti Eestis ning failide järeltöötlus, sh kasutus- ja veebikoopiate loomine, toimus Prasadi stuudios Indias. Ühtekokku digiteeriti 400 000 m filmilinti (s.t 21 miljonit üksikut kaadrikku) ning salvestati 2528 kasutus- ja veebikoopiat – s.o üle 2 PB andmeid.

Filmide sisu- ja tehnilised andmed kirjeldas samuti mõlemas projektis hanke võitnud MTÜ Eesti Filmi Andmebaas. Projektid tipnevad kokkuleppel Eesti Filmi Instituudiga filmide tervikliku avaldamisega: üle 1200 filmiteose tehakse kättesaadavaks Meediateegis ja Arkaadris (ringvaatepalad filmikaardil) ning kirjeldusandmed Meediateegis ja Eesti Filmi Andmebaasis. Kasutajale saab seega veebipõhiselt kättesaadavaks juba üle poole kroonikafilmide kogust ning Tallinnfilmi mustvalge dokumentalistikapärand saab pea terviklikult digiteeritud.

Projektide tulemused Meediateegis:

Filmipärandi digiteerimise projektijuhid:
Kadi Sikka (1. projekt)
Kadi.Sikka@ra.ee

Saara Kruus (2. projekt, I pool)
Saara.Kruus@ra.ee

Jaspar Jõhvik (2. projekt, II pool)
Jaspar.Johvik@ra.ee

Tallinna elanikud jälgivad 1954. aasta päikesevarjutust. Nõukogude Eesti nr 19, EFA.203.f.863.
Filmilint konservaatori kerimislaual. Nõukogude Eesti nr 19, EFA.203.f.999, 1957. a. Foto: Kadi Sikka.

Projektide kajastus ja lisainfo: