Rahvusarhiivi aasta tegu on massdigiteerimise projektide edukas käivitamine

Digiteerimine on küll osa arhiivi igapäevasest tööst, kuid riikliku kultuuripärandi digiteerimise tegevuskavas viib Rahvusarhiiv läbi dokumendi-, foto- ja filmipärandi digimise projekte, millesse on kaasatud mitmete mäluasutuste materjalid. Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks tervelt kolmandik meie arhiivides, muuseumites ja raamatukogudes talletatavast kultuuripärandist. Ühisteks projektideks koondumine võimaldab ka väiksematel mäluasutustel oma väärtuslikud kogud kiiresti ja kvaliteetselt digikujule viia.

Tiitel „Aasta tegu“ on paratamatult ebaõiglane, sest Rahvusarhiivi eelmise aasta tegudest vääriksid seda veel mitmed muud ettevõtmised, näiteks menukas perepäev „Reis ümber maailma“, arhiivi kogumistööd tõhustanud ASTRA koostöökeskkonna edasiarendamine ja omaks võtmine arhiivi kogumispartnerite poolt, filmiarhiivi 50. juubel, uurijatundide kohandamine virtuaalruumi, mis kasvatas tugevalt sellest osa saajate ringi ning samuti edasiminekud Rahvusarhiivi ja Rahvusraamatukogu tulevase ühise hoone renoveerimisel. Tiitliga tunnustame digiteerimisprojektidega seotud olnud kolleegide panust ning kultuuripärandi digitaalse kättesaadavuse olulisust kogu ühiskonna jaoks.

Lõpule on jõudnud dokumendipärandi digimise esimene projekt „Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks (1860–1920)“, kus 14 mäluasutuse kogudest digiti 2,7 miljonit kaadrit. Rahvusarhiivist valiti digiteerimiseks vallavalitsuste arhiiviaines 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest, mis annab hea pildi toonasest eluolust ja omariiklusele eelnenud omavalitsemiskoolist.

Käimas on dokumendipärandi II ja III projekt, kus digiteeritakse veel 2,7 ja 1,2 miljonit kaadrit dokumente, näiteks arhiivi kogudest pere- ja kohaajaloo uurijate seas populaarsed 1939. aasta põllumajandusloenduse talundi- ja maalehed, kus kirjas täpne ülevaade pea kõigi talude varadest. Neist saab lähemalt lugeda Rahvusarhiivi ajaveebist. Samuti digiteeritakse Tartu Ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude isikutoimikud aastaist 1918–1944, mille sisust annab aimu tulevase kirjaniku Ilmar Laabani toimik.

Filmipärandi digiteerimise kahe projekti käigus tehakse kasutajatele kättesaadavaks 120 tundi kinokroonikad, mille lai teemavalik viib pildis aastatesse 1940–1967 ning 125 tundi Tallinnfilmi digiteerimata pärandit nii mängu-, dokumentaal- kui kroonikafilmide seast.

Fotode digiteerimine on samuti jaotatud kaheks projektiks, neist esimeses viidi digikujule 35 000 klaas- ja 65 000 filminegatiivi aastatest 1900–1960, sealhulgas mahukas Viljandi fotograafi Jaan Rieti klaasnegatiivide kogu. Lisaks Rahvusarhiivile osales projektis 22 mäluasutust üle Eesti. Fotode jätkuprojektis lisandub veel ligi 70 000 fotot, lisaks arhiivi säilituskoopiatele luuakse kujutistest veebikoopiad, mis tehakse kättesaadavaks osalevate asutuste andmebaasides.

Rahvusarhiivi juhitavatest digiteerimisprojektidest lähemalt:

https://www.ra.ee/projektid-ja-koostoo/kultuuriparandi-digiteerimine/dokumendiparand/
https://www.ra.ee/projektid-ja-koostoo/kultuuriparandi-digiteerimine/filmiparand/
https://www.ra.ee/projektid-ja-koostoo/kultuuriparandi-digiteerimine/fotoparand/