Rahvusarhiiv

Ava otsing

Filmipärandi digiteerimine

Rahvusarhiiv vastutab Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames kahe filmipärandi digiteerimisprojekti eest.

Esimene – kroonikafilmide digiteerimisprojekt – kestab 2020.–2022. aastani ning selle eesmärk on digiteerida ja teha veebis avalikult kättesaadavaks 120 tundi Rahvusarhiivi filmiarhiivis säilitatavaid kroonikafilme aastatest 1940–1967.

Filmiarhiivi kogudes leidub 275 tundi kroonikafilme, mis kajastavad siinset elu ja inimesi 20. sajandil ning kuuluvad tänu laiale teemaderingile arhiivi aktiivseimalt kasutatava audiovisuaalse ainese hulka. Käesoleva projekti fookus on Nõukogude Eesti ringvaadetel, mille tootmine algas 1940. aastal ning jõudis haripunkti 1950.–1960. aastatel, mil Tallinnfilmi stuudiost jõudis kinolinale üle 50 ringvaate aastas.

Kroonikafilmide teemavalik on väga mitmekülgne, ulatudes erinevatest kultuurisündmustest, spordivõistlustest ja persoonilugudest kuni maaelu, linnakeskkonna ja tööstusmaastiku olustiku dokumenteerimiseni, samuti leidub sissevaateid ettevõtete tootmistehnoloogiasse, koolide ja lasteaedade igapäevaellu. Kroonikapalad annavad edasi kohapärimust erinevatest Eesti paikadest, olles väärtuslik allikas asutuste ja kodukoha ajaloo uurimisel, muuseumide ekspositsioonide elavdamisel, kooli õppekavade rikastamisel, aga ka filmi- ja teletööstuses kasutamisel.

Tänaseks on kroonikafilmidest digiteeritud täiskõrglahutusresolutsioonis (Full HD) vaid u 7% ehk 20 tundi, ülejäänu on tänaseni digiteerimata või kättesaadav vaid madalaresolutsioonilise läbivaatuskoopia kujul. Lisaks on puudulikud filmide kirjeldus- ja tehnilised andmed.

Filmipärandi digiteerimine on kompleksne ning mitmeid tegevusi ja erialaspetsialiste hõlmav protsess. Projekti ettevalmistustööd filmiarhiivis algasid juba 2020. aastal, mil filmikonservaatorid valmistasid digiteerimiseks ette ligi 200 kilomeetrit 35 mm laiust filmilinti: valiti välja sobivaim komplektiosa, lisati kaitserakordid, parandati liitekohad ja perforatsioon ning puhastati filmipuhastusmasinas.

Filmide digiteerimis- ja järeltöötlemise teenust pakuvad ühiselt Ratus OÜ ja Prasad Corporation Privated Limited ning nende töödega alustati 2020. aasta lõpus. Digiteeritakse filmiarhiivis kohapeal Scanity skanneriga, heli sünkroniseeritakse Eestis Orbital Vox stuudios ning failide järeltöötlus, sh kasutus- ja veebikoopiate loomine, toimub Prasadi stuudios Indias. Kroonikafilmide sisu- ja tehnilised andmed kirjeldatakse paralleelselt filmiarhiivi infosüsteemis FIS, mis hõlmab arhiivi filmikogu, ja Eesti Filmi Andmebaasis (EFIS), mis kajastab tervet Eesti filmograafiat.

Projekt tipneb seega filmide tervikliku avaldamisega: ligi 800 kroonikafilmist luuakse kõrgresolutsioonilised (4K) säilitus- ja kasutuskoopiad, veebikoopiad tehakse kättesaadavaks filmiarhiivi infosüsteemis FIS ning kirjeldusandmed FISis ja Eesti Filmi Andmebaasis. Projekti lõppedes on kasutajale veebipõhiselt kättesaadav juba 50% kroonikafilmide kollektsioonist.

Teine projekt hõlmab 125 tunni ulatuses Tallinnfilmi digiteerimata filmipärandit (sh mängu-, dokumentaal- ja kroonikafilmid) ning see on kavas aastatel 2022–2023.

Filmipärandi digiteerimise projektijuht:
Kadi Sikka
Kadi.Sikka@ra.ee
693 8621

Tallinna elanikud jälgivad 1954. aasta päikesevarjutust. Nõukogude Eesti nr 19, EFA.203.863.

Filmilint konservaatori kerimislaual. Nõukogude Eesti nr 19, EFA.203.999, 1957. a.

Projekti kajastus: