Rahvusarhiiv

Ava otsing

Rahvusarhiiv tähistab 100. sünnipäeva

Tänavu 2. ja 3. märtsil tähistame sajandi möödumist riikliku arhiivisüsteemi loomisest ehk kaasaegses tähenduses Rahvusarhiivi rajamisest. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni koosoleku päevakorras seisis riigi oma arhiivi loomine ning arutelu selle üle, mida teha ajaloopärandiga tulevikus. Komisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. Sada aastat tagasi alustatut võib lugeda esimeseks sammuks arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutusvõimaluste terviklahenduste pakkumisel ning asutuste ja arhiivide vahel usaldusliku suhte loomisel.

Tänane Rahvusarhiiv on välja kasvanud kahest endisest arhiivist ja kujunenud riikliku arhiivinduse keskuseks, kandes edasi saja aasta eest välja öeldud ideed üleriiklikust arhiivist, mille teostumine sai tõeks 1998. aasta arhiiviseadusega. Riigiarhivaar Priit Pirsko sõnul iseloomustab aastaid 1999–2011 Rahvusarhiivi organisatsiooniline väljakujunemine ja konsolideerimine, samuti üleminek veebipõhistele arhiiviteenustele ja digitaalarhiivinduse rajamine. Eesti kolmanda arhiiviseadusega 2011. aastal tagati optimaalsete õiguslike tingimuste loomine lõplikul üleminekul digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele. 21. sajandi teisel kümnendil toimunud digitaalne pööre ilmestab Rahvusarhiivi tegevusi nii täna kui lähitulevikus. Arhiivi fookuses on pidevalt kasvava analoogkandjate digiteerimine ja digisündinud ainese vastuvõtmine. Rahvusarhiivi külastatakse 1,5 miljonit korda aastas, 99,5% visiitidest toimub veebis.

Märtsi alguses toimuvad pidulikud koosviibimised Rahvusarhiivi aktiivsemate partnerite ja väliskülaliste, Eesti asutuste esindajate, meie sagedasemate arhiivikasutajate ja kolleegide ringis. 3. märtsil esitletakse Tartus postmarki “Rahvusarhiiv 100”. Iga huviliseni jõuab Rahvusarhiivi sajandaks sünnipäevaks valmiv näitus, mis avatakse mais Tallinnas ja augustis Tartus. Aasta jooksul toimuvate sündmustega saab end kursis hoida meie veebi ja sotsiaalmeedia vahendusel. Juubeliaastat saadab teemakohane animatsioon koos ülevaatelise faktoloogiaga. Lisalugemist Rahvusarhiivi lähiajaloost leidub ajakirja Tuna veergudel (vt eriti 2010 ja peagi ilmuvat 1/2020) ning meie tegevuse ülevaadetes aastaist 1999–2018.

Meeleolukate kohtumisteni!