Rahvusarhiiv

Ava otsing

Ajutised näitused Nooras

Eesti sõjamuuseumi näitus ” Lasnamäe lennuväli”

Tihtipeale meenuvad Lasnamäest kõneldes esmajoones sovetiajal ehitatud paneelelamud, kuid siin leidub palju muudki huvitavat. Kas teadsid, et juba tsaariaja lõpul tegutses Lasnamäe kõrgel paepealsel lennuväli? Lasnamäe lennuväli kasvas ja laienes kuni 1970. aastani. Tänaseks on linn lennuvälja juba suuresti alla neelanud, kuid siin ja seal on veel alles selle rajatisi ja lennuradade osigi.

Esimene lennuk maandus Lasnamäele juba 1913. aastal, kuid eriti märkimisväärne oli lennuvälja areng iseseisva Eesti kahe kümnendi jooksul. Sel ajal valmis suur linnak, mille mõned hooneid on säilinud tänaseni. Siin koolitati välja kümneid lennundusspetsialiste ning isegi konstrueeriti Eesti oma lennukeid.

Lisaks sõjalennukitele on Lasnamäelt õhku tõusnud ka kauba- ja reisijateveoga tegelenud lennufirmade masinad. Enne Ülemiste lennujaama rajamist lennati nii Helsingi kui Varssavi vahet just Lasnamäelt. Sellest ja paljust muust saab rohkem teada põneval näitusel.

Väljapanek on Rahvusarhiivi Tartu galeriis Nooruse 3 avatud tööpäeviti kell 9–17 ning oktoobrikuus laupäeviti kell 9-15. Näitusega saab tutvuda detsembri alguseni.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

 


Varasemad näitused

+
-
2022

08.08-29.09.2022 Rahvusarhiivi filmiarhiivi näitus “Naine Eesti filmiplakatil”

Rahvusarhiivi filmiarhiivi plakatikogul põhinev näitus „Naine Eesti filmiplakatil“ tutvustab Eesti filmiplakatikunsti, keskendudes peamiselt 1970.–1980. aastatele. Seda põnevat ajajärku, mida võib nimetada Eesti plakatikunsti hiilgeajaks, iseloomustab visuaalsete stiilide paljusus, tehniliste võimaluste kiire areng ning paljude Eesti tunnustatud kunstnike ja filmitegijate tihe koostöö. Kõnealuse ajaperioodi rikkalik plakatikunst pakub võimalust näitusel eritleda, kuidas kujutati naistegelasi Eesti filmide plakatitel.

Näituselt leiab nii rohkem kui ka vähem tuntud filmide silmapaistvamaid plakateid. Samuti on esindatud erinevad formaadid: nii suuremõõdulised põhiplakatid kui ka väiksemad lisaplakatid, samuti „tramvaikade“ nime all tuntud pisiplakatid, mis rippusid peamiselt trammiakende kohal.

Näitusel eksponeeritavatr plakatite autorid on Alfred Saldre, Ants Säde, Ülo Emmus, Villu Järmut, Enn Kärmas, Raivo Järvi, Jaak Arro, Juho Nikkarinen, Siima Škop , A. Lemeštšenko ja M. Botšarov. Näituse kuraator on Rahvusarhiivi filmiarhiivi kogumise ja kasutamise valdkonnajuht Maarja Hindoalla.

Väljapanek on Rahvusarhiivi Tartu galeriis Nooruse 3 avatud tööpäeviti kell 9–17. Näitusega saab tutvuda 29. septembrini.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

 


 

08.06-05.08.2022 Kaitsepolitseiameti näitus “Varjatud võitlus”

Näitus “Varjatud võitlus” tutvustab ülevaatlikult kaitsepolitsei põhilisi tegevusvaldkondi, seda peamiselt läbi tuntuks saanud inimeste lugude. Kaasaegsed isikud on näituse jaoks anonümiseeritud.

Kaitsepolitsei tegevuse seadustas 12. aprillil 1920 peaminister Jaan Tõnissoni ja siseminister Aleksander Hellati allkirjastatud Eesti Vabariigi kaitsepolitsei korraldus. Uue ameti ülesandeks seati demokraatliku vabariigi ja kehtiva riigikorra kukutamisele suunatud kuritegude vastu võitlemine. Väljapanek jäädvustabki kaitsepolitsei ajaloolist teekonda, mille käigus saab kohtuda mitme silmapaistva isikuga, näiteks Viktor Kingissepa ja Herman Simmiga, ühtlasi on igaühel võimalus vaadata iseennast peegelstendilt ja küsida, kas kaitsepolitsei jälgib ka mind.

Näitus valmis kaitsepolitseiameti sajandaks juubeliks 2020. aastal ning seda on varem eksponeeritud mitmes Eesti muuseumis. Rändnäituse on kujundanud Eesti suurim ja auhinnatuim disainibüroo Velvet.

 


13.04-02.06.2022 Tõnu Talivee näitus “Rock.ee”

„TPI (praegune Tehnikaülikool) rockkontsertidel hakkasin käima 1971. aastast. Huvitusin muusikast ja samas ka fotograafiast. Katsetasin filmi tundlikkust tõstvat ilmutit, et mitte pildistada välguga. Nii sain pilte teha ilma kedagi häirimata. Praegune näitus kajastab osaliselt eesti rocki algusaastaid seitsmekümnendatest kuni aastani 1990. Fotod on üritustest, kuhu olen sattunud või kutsutud.  Käesolev näitus ei kajasta kõiki Eesti rockmuusika tähtsamaid sündmusi või ansambleid, see on vaid tilluke osa Eesti rocki ajaloost,“ meenutab Tõnu Talivee.

Olavi Pihlamägi, toonane ülikooli kultuurijuht ja kontsertide korraldaja, on kirjutanud: “„Säravatel seitsmekümnendatel“ oli Tallinna Polütehnilise Instituudi aula kohaks, kus meie pop-, biit- ja rockmuusika ansamblid suurema publiku ette said astuda. Olles ülikooli aktusesaal, ei kuulunud see avalike kontserdisaalide nimistusse ning esinemisluba oli siia kergem taotleda, kuna arvati, et peale tudengite siia keegi muu ei viitsi tulla. Paraku viitsiti küll ja kohe päris kaugelt. Kahjuks on kolimiste käigus läinud kaduma ürituste registeerimisraamat, kus kõik oli täpselt kirjas ja seepärast olen väga tänulik nendele meestele, kes kasvõi ühe osa neist muusikasündmustest on suutnud ajaloole jäädvustada. Üks nendest on Tõnu Talivee, muusikasõbrast fotograaf. Kui suudate pildile omad mälestused ja muusika juurde mõelda, siis on näitus oma ülesande sajaga täitnud. Need, kellel mälestusi sellest ajast pole, saavad vähemalt aimu, kuidas üle nelja aastakümne tagasi tollased noored muusikud laval välja nägid.”

Tõnu Talivee sündis 1951. aastal Tallinnas. 1973 alustas ta tööd Tallinfilmi nukufimide grupis, ka praegu töötab ta Nukufilmis filmide restauraatorina. Talivee on olnud 55 nukufilmi operaator, aga loonud muuhulgas muusikavideosid ja reklaamfilme. Terve elu on ta tegelenud ka fotograafiaga. Taliveel on olnud 13 personaalnäitust.


09.02–31.03.2022 Saaremaa Muuseumi näitus “Saarlased nõukogude sõjaväebaasidel jalus”

2019. aasta sügisel möödus 80 aastat sündmustest, mille tagajärjed annavad end Euroopas ja kogu maailmas tunda tänaseni.

23. augustil 1939 Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepinguga piiritlesid lepinguosalised oma mõjupiirkonnad Euroopas ja peagi algas kokkulepitu elluviimine. 01.09.1939 ründas Saksamaa Poolat ja vallandus Teine maailmasõda. 28.09.1939 surus NSV Liit Eestile peale vastastikuse abistamise pakti, mis andis Nõukogude poolele õiguse sõjaväebaaside loomiseks.

Baaside leping ja sellele järgnenud 1940. aasta lisakokkulepe puudutasid eriti valusalt Saare- ja Läänemaad ning Paldiski piirkonda. Sõjaväebaaside alla nõutavast 42 maa-alast paiknes tervelt 25 Saaremaal kogupindalaga 13 630 hektarit, mis moodustas umbes 5,1 protsenti saare pinnast. Kõige raskem ja kurvem, mis nüüd järgnes, oli majapidamiste (448 üksuse) likvideerimine baasi aladel ja elanike evakueerimine. Suurima ülekohtu all kannatas Taga-Sõrve rahvas, kus likvideerimisele kuulus 144 ja Kõiguste-Ruhve piirkond, kus baasi alla jäi 131 majapidamist. Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt ja sellele järgnenud punane riigipööre suurendasid sõjaväelaste omavoli baaside rajamisel veelgi.

Käesolev näitus kajastabki neid kurbi ja veidi unustuse hõlma vajunud sündmusi Saaremaal. Näituse koostas Endel Püüa ja see avati esmakordselt Saaremaa Muuseumis 23. oktoobril 2019.


08.11.2021-06.01.2022 Pärnu muuseumi näitus “Tanu alla”

Perekonnatraditsioonidel on pikk ajalugu, olenemata kultuurist. Eriti puudutab see pärimuslikku pulmakombestikku, mis on kõige rikkalikum, mõtestatum ja püsivam läbi sajandite. Meie esivanematele oli kogu pulmatsükkel tervikuna oluline. Palju on sellest tänapäeva kandunud? Millised kombed on jäänud püsima, mis kadunud? Näitus “Tanu alla” annab paljudele küsimustele vastuse. Neile, kel kaunis sündmus veel ees, annab näitus mõistmist, miks me vajame rituaale ja kombeid ning kuidas enda pidu korraldada.

18.- 19. sajandil oli abiellumise kõige olulisem moment tanu pähe panemine, mille läbi sai tüdrukust abielunaine. Tanutamine ja põlle ette panemine oli rituaal, mida võib samastada tänapäeval abieludokumendile allakirjutamisega. Eelnevatel sajanditel oli Eestimaal kirjutamata reegel, et: „Naine ei lähe tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda“ . Vanemad naised jälgisid seda reeglit isegi 20. sajandi alguses ja Kihnus veel 1940. aastatel.

Näituse koostajad: Ülli Kont, Piret Pedanik
Kujundaja: Aidi Mesi
Toetajad: Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus, eraannetaja Sigrid Mäeots

Ajutisi näitusi saab näha Rahvusarhiivi peahoone Noora fuajees.
Nooruse 3, Tartu E-R 09.00-19.00.

+
-
2021

13.05.2021-05.11.2021 Näitus “Rahvusarhiiv 100”

Rahvusarhiivis on hoiul pea kogu meie kirjalik mälu alates 13. sajandist kuni tänapäevani. Kokku 10 miljonit säilikut ligi sajal kilomeetril riiulipinnal. Siit leiab Eesti riikluse kõige olulisemad dokumendid, aga ka rikkalikult allikaid oma juurte uurimiseks. Kirikuraamatutesse on talletatud olulised perekonnasündmused alates 18. sajandist, vallakohtute protokollid jutustavad 19. sajandi esivanemate tülidest ja kemplemistest. Mõni eriti õnnelik leiab meie kogust oma vanaema noorpõlvefoto või varase filmikaadri kodukülast.

Kuidas aga dokumendid arhiivi jõuavad, kuidas neid hoitakse ja miks kõikidele dokumentidele ligi ei pääse? Mitu maja on Rahvusarhiivis ja millistes neist on olemas isedigiteerimise võimalus? Nii neile kui ka mitmele teisele paeluvale küsimusele püüabki käesolev näitus vastata.

Rahvusarhiivi juubelile pühendatud näituse jaoks on mõnest meie kõige erilisemast ja kõige tavalisemast, kõige vanemast ja kõige uuemast arhivaalist valmistatud käega katsutavad koopiad. Näituse koostasid Rahvusarhiivi töötajad Maarja Hindoalla, Tiina Männapsoo, Maarja Savan, Kati Sein, Liisi Taimre ja Kadri Tooming, kujunduse ja tehnilise lahenduse teostas firma Pult.

Juubelinäituse lühivaateid saab sirvida meie ajaveebist.

 


01.04.2021-07.05.2021 Rahvusarhiivi Tartu konservaatorite näitus “Ära viska mind ära”. Vaata näituse veebiversiooni siit.

Näituse kontseptsiooni võtab lühidalt kokku ansambel Smilers ühe laulu refrään:

ära viska mind ära
mul on palju veel sees
ära viska mind ära
võid mind kasutada veel
ära viska mind ära
olen peaaegu uus
ära viska, palun ära viska

Näituse tegemiseni viis elu ise. Konservaatorid, kes oma igapäevatöös arhivaalidega vahetult kokku puutuvad, on sageli mitmes rollis: digiteerimiseks materjale ette valmistades pead ühelt poolt olema see, kes tellimust täidab; samal ajal arhivaalidega kokku puutudes oled neile vahel ihuarst, vahel sanitar… kuidas kunagi.  Just selles mustemas töö etapis, nn sanitarina lihttööd tehes oled see, kes saab arhivaalidega sina peale ja hakkab nägema lihtsamaiski materjalis selle varjatud ilu. Kellele muule kui sanitarile patsiendid ikka oma muresid ja rõõme räägivad?

 


01.03.2021-30.03.2021  Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus “Kes aias? Kes aias? Moodsad lasteaiad”