Liigu põhisisu juurde

Toimunud uurijatunnid

Kuidas lugeda gooti kirja?

10. jaanuaril tutuvustas Rahvusarhiivi kasutusosakonna asejuhataja Sven Lepa gooti kirja eripärasid ja abivahendeid vanade dokumentide kallal iseseisvalt pusimiseks.

Nõukogude Eesti projektasutuste projektid Rahvusarhiivis

Paljud kodud ja töökohad asuvad nõukogude okupatsiooni ajal valminud või sel perioodil ümber ehitatud hoonetes, mis vajavad nüüd kaasajastamist, seetõttu on nõukogudeaegsed projektid Rahvusarhiivi kõige laenutatum materjal. Arhiivipedagoog Eliis Truuman räägib Nõukogude Eesti projektiasutuste projektidest Rahvusarhiivi kogudes.

Kooliajaloo allikad Rahvusarhiivis

Mõnikord juhtub, et kodukooli arhiiv on hävinud või on dokumente säilinud väga vähe. 8. novembri uurijatunnis andis arhivaar Lea Teedema ülevaate, milliseid võimalusi kooliajaloo uurimiseks erinevatel ajalooperioodidel pakub Rahvusarhiiv.

Asundustalud

11. oktoobril rääkis arhivaar Ivar Kaigu asundustalude ajaloo uurimise võimalustest Rahvusarhiivis. Asundustalud olid talud, mis rajati peale 1919. aasta maareformi riigistatud mõisamaadele. Kuni 1939. aastani loodi Eestis u 56 000 asundustalu.

Hingeloendid pereloo allikana

13. septembril tutvustas arhivaar Karl Jaago hingeloendeid, et meelde tuletada kirikuraamatute varju jäänud hingeloendite teistsuguseid võimalusi kadunud esivanemate leidmiseks. Allikaliigina on tegu rahvastiku loendamise ja maksustamise eesmärgil aastail 1782—1858 läbi viidud revisjonidega, mis on üks pereloo uurimise alusallikaid Eesti ajaloo kontekstis.

Uus arhiivi infosüsteem AIS

10. mail tutvustas arhiivipedagoog Eliis Truuman uuenenud arhiivi infosüsteemi AIS. Uus AIS pakub kasutajatele kiiremat ja ladusamat ligipääsu arhiivi kogudele, mugavamaid otsinguid ning uusi võimalusi otsitulemuste sirvimisel ja sorteerimisel uues ja kaasaegses kuues.

Küüditamistoimikud ja nõukogude repressioonid

12. aprillil tutvustas teadur Valdur Ohmann, kuhu on arhiivis talletatud teave küüditamiste ja nõukogude repressioonide kohta.

Väliseesti arhiivid

8. märtsil rääkis Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna juhataja Tiiu Kravtsev väliseesti arhiivikeskustest, tutvustas Rahvusarhiivi väliseesti kollektsiooni ja koostööd kogukondadega.

Isikute otsimine arhiiviallikatest

8. veebruaril tutvustas Tartu kasutusosakonna asejuhataja Sven Lepa arhiiviallikatest isikute leidmise nüansse, vaadeldes nii Rahvusarhiivi loodud andmebaase kui ka välismaiseid keskkondi nagu Ancestry ja Family Search, kus on Eesti suguvõsauurimise põhiallikaid indekseeritud.

Rahvusarhiivi digitaalarhiiv

11. jaanuaril rääkis Rahvusarhiivi digitaalaarhiivi andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht Koit Saarevet sellest, mis on digiarhiiv, millega seal tegeletakse ja milline on (digi)arhiivinduse tulevik.

Eesti filmipärand voogedastusplatvormil Arkaader

7. detsembril tutvustasid filmiarhiivi kogumise ja kasutamise valdkonnajuht Maarja Hindoalla ja filmiarhiivi arendusjuht Jarmo Nagel peatselt avatavat filmipärandi voogedastusplatvormi Arkaader ja seda, mida platvormilt leida võib.

Tehisintellekt murrab ajalukku

9. novembril tutvustas arhivaar Albert Ludwig Roine Rahvusarhiivi uut täistekstiotsingu keskkonda Transkribus ja otsivõimalusi seal kasutada olevast kolmest allikakogust: rootsiaegsetest palvekirjadest Eestimaa kubernerile, Tartu linnavolikogu protokollidest ja õigeusu sünnimeetrikatest.

Ajalooliste kaartide leidmine ja kasutamine

12. oktoobril tutvustas arhivaar Liina Lõhmus võimalusi, kuidas otsida ja leida ajaloolisi kaarte huvipakkuva piirkonna kohta Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemist ning millistesse arhiivi- ja andmekogudesse tasub otsinguid tehes lisaks vaadata.

Fotode säilitamine koduarhiivis

14. septembril rääkis filmiarhiivi asedirektor Kadi Sikka koduarhiivis leiduda võivatest fotodest, nende korrastamisest ja säilitamisest.

Kuidas korrastada perekonnaarhiivi?

11. mail tutvustas arhivaar Lea Teedema perekonnaarhiivide korrastamise, kirjeldamise ja säilitamise põhimõtteid.

Muuseumide infosüsteem MuIS

13. aprillil rääkis Muinsuskaitseameti muuseumide infosüsteemi arendusjuht Triin Aadli MuISi eesmärkidest, kasutamisest ja tulevikust.

Kuidas uurida oma kodu lugu?

9. märtsil rääkis arhivaar Maive Piik oma kodu ajaloo uurimisest, tutvustades kinnistuid ja hooneid ning nende elanikke puudutavaid allikaid.

Paeluvad perelooallikad

9. veebruaril tutvustas arhivaar Liina Lõhmus põhilisi allikagruppe, millist infot neist leida võib ja näitas genealoogilises uurimistöös tarvilike veebikeskkondade kasutamist.

Filmiarhiivi digiprojektid ja Meediateek

8. jaanuaril rääkisid filmiarhiivi juhtivspetsialist Aap Tepper ja peaspetsialist Kadi Sikka fotode ja nõukogudeaegse filmipärandi massdigimise projektidest ning Rahvusarhiivi uuest fotode ja filmide andmebaasist Meediateek. Rahvusarhiivis käimas olevate digiprojektide kohta saab täpsemalt lugeda siit: https://www.ra.ee/projektid-ja-koostoo/kultuuriparandi-digiteerimine/

Mida otsida ja leida DIGARist ja DEAst?

8. detsembril rääkis Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni projektijuht Paula Põder digitaalarhiivdes DIGAR ja DEA leiduvatest allikatest ja kasulikest otsinippidest.

Paberalusel dokumentide kahjustused ja säilitamine

10. novembril kõneles Tartu konserveerimisvaldkonna juht Jaan Lehtaru paberalusel dokumentide kahjustustest ja jagas soovituslikke nõuandeid dokumentide tõhusama säilitamise suunal.

Eestlased erinevates vägedes

13. oktoobril andis arhivaar Ivar Kaigu ülevaate erinevates sõjavägedes 20. sajandil teeninud eestlaste andmete ja Vabadussõjas osalenud meeste teenistuskäigu uurimisest.

Müstilised meetrikad

8. septembril selgitas Rahvusarhiivi Tartu üksuse arhivaar Albert Ludwig Roine, kuidas kasutada õigeusumeetrikaid efektiivselt suguvõsauurimises.

Vallakohtuprotokollid keeleteadlase vaates

12. mai uurijatunnis kõnelesid Tartu Ülikooli keelespetsialistid Maarja-Liisa Pilvik, Gerth Jaanimäe ja Siim Orasmaa vallakohtuprotokollide kasutusvõimalustest keeleteadlaste pilgu läbi.

Kuidas uurida oma talu ajalugu Rahvusarhiivis?

14. aprillil toimunud uurijatunnis jagas arhivaar Ivar Kaigu näpunäiteid, kuidas ja millist informatsiooni võib Rahvusarhiivi kogudest leida talude ja nende omanike kohta.

    • Tundi saab järele vaadata siit.
    • Tunni slaidid leiab siit.