Liigu põhisisu juurde

Uurijatund

Kas soovid alustada suguvõsa või kodukoha ajaloo uurimisega, aga ei tea, kuidas pihta hakata? On sul vaja teha uurimis- või teadustööd? Rahvusarhiivi uurijatund „Sissejuhatus arhiivimaailma“ aitab arhiivis uurimisega ja meie andmebaasidega tuttavaks saada!

Neljapäeval, 5. veebruaril kell 16.00 ootame huvilisi Rahvusarhiivi uues majas Tallinnas, Endla 3 vaid kohapeal toimuvasse uurijatundi. Tunnis räägime ja vaatame, mis on Rahvusarhiiv, millised on meie kogud ning kuidas arhiivi andmebaase kasutades vajalikku infot leida. Soovi korral võib võtta kaasa oma arvuti, et kohe pihta hakata ja nõu küsida.

Kogunemine kell 16.00 Endla 3 fuajees. Koolitus kestab umbes poolteist tundi. Peale koolitust on võimalik külastada Rahvusarhiivi hoidlaid (~30 minutit).

Palume registreeruda allpool oleva vormi kaudu. Kohtade arv on piiratud.

Uurijatund Tallinn

Varasemate uurijatundide salvestused leiad Rahvusarhiivi YouTube’i kanalilt.

Varasemate uurijatundide slaidid ja salvestused

Uurijatund Parteiarhiivist

EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi Parteiarhiivi ehk rahvakeeli lihtsalt Parteiarhiivi ei eksisteeri juba üle 30 aasta ja selle endised kogud on ammu osa Rahvusarhiivist. Selle kinnise arhiivi tausta avab Rahvusarhiivi teadur, ajaloolane Valdur Ohmann. Ettekandes käsitletakse arhiivi asutamise ajalugu, kogude tekkimist, struktuuri ning töökorralduse põhimõtteid. Valdur Ohmann oli endise Parteiarhiivi, Eesti Riigiarhiivi filiaali direktor aastatel 1991–1999.

Uurijatund hooneregistrist

Aastatel 1945-2003 maakondlikes hooneregistrites peetud hoonete toimikud on ühed enimkasutatud allikad Rahvusarhiivis, mille poole pöördutakse nii isiklikust huvist oma kodu ajaloo vastu kui ka näiteks vajadusest Ehitisregistri andmeid täpsustada. Rahvusarhiivi arhivaar Margit Kõiv annab uurijatunnis ülevaate, mida ja kuidas neist toimikutest otsida.

Eesti aines välisarhiivides

Arhiivipedagoog Eliis Truuman tutvustab lähiriikide arhiive ja andmebaase, kust võib Eesti ja eestlaste kohta andmeid leida.

Arhiivipäringud- kellele ja milleks?

Ühena oma põhitegevustest vastab arhiiv päringutele. Rahvusarhiivi Tartu kasutusosakonna asejuhataja Kaia Ivask räägib lähemalt, mis on arhiivipäringud, kuidas neid lahendatakse ning milliseid päringuid arhiivile kõige enam esitatakse. Samuti antakse näpunäiteid, mida peaks päringu esitamisel silmas pidama.

Kodune filmipärand

Milliseid filme võib leida kodusest arhiivist? Rahvusarhiivi filmiarhiivi asedirektor Kadi Sikka filmiarhiivi tutvustab harrastusfilmide kollektsiooni, veel räägitakse levinumatest kitsasfilmiformaatidest ning nende kogumisest, korrastamisest ja säilitamisest.

Ehitusprojektid ja joonised Rahvusarhiivi kogudes enne 1940. aastat

Tsaari- ja eestiaegsed ehitusplaanid ei ole ehk praktilises mõttes nii palju arhiiviuurijate poolt kasutatavad kui nõukogudeaegsed inventariseerimisjoonised ja ehitusprojektid, ent omavad hindamatut ajaloolist, arhitektuurilist, sageli ka kunstilist väärtust. Uurijatunnis tutvustab arhivaar Maive Piik milliseid varasemaid projekte ja jooniseid Rahvusarhiivi kogudes leidub ja kuidas neid „lugeda“ ja arhiiviinfosüsteemist AIS leida.

Isikute ja ühingute arhiivid – miks arhiiv neid kogub?

Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna asejuhataja eraarhiivide ja teatmestu alal Gristel Ramler räägib miks ja kuidas Rahvusarhiiv eraõiguslikke arhiive kogub ning milliseid arhivaale neis fondides leidub.

Kuidas lugeda gooti kirja?

Rahvusarhiivi Tartu kasutusosakonna asejuhataja Sven Lepa juhib tähelepanu gooti kirja eripäradele ja näitab abivahendeid vanade dokumentide kallal iseseisvalt pusimiseks.

Nõukogude Eesti projektasutuste projektid Rahvusarhiivis

Paljud kodud ja töökohad asuvad nõukogude okupatsiooni ajal valminud või sel perioodil ümber ehitatud hoonetes, mis vajavad nüüd kaasajastamist, seetõttu on nõukogudeaegsed projektid Rahvusarhiivi kõige laenutatum materjal. Arhiivipedagoog Eliis Truuman räägib Nõukogude Eesti projektiasutuste projektidest Rahvusarhiivi kogudes.

Kooliajaloo allikad Rahvusarhiivis

Mõnikord juhtub, et kodukooli arhiiv on hävinud või on dokumente säilinud väga vähe. Uurijatunnis annab arhivaar Lea Teedema ülevaate, milliseid võimalusi kooliajaloo uurimiseks erinevatel ajalooperioodidel pakub Rahvusarhiiv.

Asundustalud

Arhivaar Ivar Kaigu räägib asundustalude ajaloo uurimise võimalustest Rahvusarhiivis. Asundustalud olid talud, mis rajati peale 1919. aasta maareformi riigistatud mõisamaadele. Kuni 1939. aastani loodi Eestis u 56 000 asundustalu.

Hingeloendid pereloo allikana

Arhivaar Kalev Jaago tutvustab hingeloendeid, et meelde tuletada kirikuraamatute varju jäänud hingeloendite teistsuguseid võimalusi kadunud esivanemate leidmiseks. Allikaliigina on tegu rahvastiku loendamise ja maksustamise eesmärgil aastail 1782—1858 läbi viidud revisjonidega, mis on üks pereloo uurimise alusallikaid Eesti ajaloo kontekstis.

Uus arhiivi infosüsteem AIS

Arhiivipedagoog Eliis Truuman tutvustab uuenenud arhiivi infosüsteemi AIS. Uus AIS pakub kasutajatele kiiremat ja ladusamat ligipääsu arhiivi kogudele, mugavamaid otsinguid ning uusi võimalusi otsitulemuste sirvimisel ja sorteerimisel uues ja kaasaegses kuues.

Küüditamistoimikud ja nõukogude repressioonid

Teadur Valdur Ohmann jagab uurijatunnis oma teadmisi sellest, kuhu on arhiivis talletatud teave küüditamiste ja nõukogude repressioonide kohta.

Väliseesti arhiivid

Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna juhataja Tiiu Kravtsev räägib väliseesti arhiivikeskustest ja tutvustab Rahvusarhiivi väliseesti kollektsiooni ja koostööd kogukondadega.

Isikute otsimine arhiiviallikatest

Tartu kasutusosakonna asejuhataja Sven Lepa tutvustas arhiiviallikatest isikute leidmise nüansse, vaadeldes nii Rahvusarhiivi loodud andmebaase kui ka välismaiseid keskkondi nagu Ancestry ja Family Search, kus on Eesti suguvõsauurimise põhiallikaid indekseeritud.

Rahvusarhiivi digitaalarhiiv

Rahvusarhiivi digitaalaarhiivi andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht Koit Saarevet räägib sellest, mis on digiarhiiv, millega seal tegeletakse ja milline on (digi)arhiivinduse tulevik.

Eesti filmipärand voogedastusplatvormil Arkaader

Filmiarhiivi kogumise ja kasutamise valdkonnajuht Maarja Hindoalla ja filmiarhiivi arendusjuht Jarmo Nagel tutvustasid peatselt avatavat filmipärandi voogedastusplatvormi Arkaader ja seda, mida platvormilt leida võib.

Tehisintellekt murrab ajalukku

Arhivaar Albert Ludwig Roine näitab Rahvusarhiivi uut täistekstiotsingu keskkonda Transkribus ja tutvustab otsivõimalusi seal kasutada olevast kolmest allikakogust: rootsiaegsetest palvekirjadest Eestimaa kubernerile, Tartu linnavolikogu protokollidest ja õigeusu sünnimeetrikatest.

Ajalooliste kaartide leidmine ja kasutamine

Arhivaar Liina Lõhmus räägib, kuidas otsida ja leida ajaloolisi kaarte huvipakkuva piirkonna kohta Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemist ning jagab soovitusi, millistesse arhiivi- ja andmekogudesse tasub otsinguid tehes lisaks vaadata.

Fotode säilitamine koduarhiivis

Filmiarhiivi asedirektor Kadi Sikka räägib koduarhiivis leiduda võivatest fotodest, nende korrastamisest ja säilitamisest.

Kuidas korrastada perekonnaarhiivi?

Aarhivaar Lea Teedema tutvustab perekonnaarhiivide korrastamise, kirjeldamise ja säilitamise põhimõtteid.

Muuseumide infosüsteem MuIS

Muinsuskaitseameti muuseumide infosüsteemi arendusjuht Triin Aadli räägib MuISi eesmärkidest, kasutamisest ja tulevikust.

Kuidas uurida oma kodu lugu?

Arhivaar Maive Piik räägib oma kodu ajaloo uurimisest, tutvustades kinnistuid ja hooneid ning nende elanikke puudutavaid allikaid.

Paeluvad perelooallikad

Arhivaar Liina Lõhmus tutvustab põhilisi allikagruppe, ning millist infot neist leida võib ja näitab genealoogilises uurimistöös tarvilike veebikeskkondade kasutamist.

Filmiarhiivi digiprojektid ja Meediateek

Filmiarhiivi juhtivspetsialist Aap Tepper ja peaspetsialist Kadi Sikka fotode räägivad ja nõukogudeaegse filmipärandi massdigimise projektidest ning Rahvusarhiivi uuest fotode ja filmide andmebaasist Meediateek. Rahvusarhiivis käimas olevate digiprojektide kohta saab täpsemalt lugeda siit: https://www.ra.ee/projektid-ja-koostoo/kultuuriparandi-digiteerimine/

Mida otsida ja leida DIGARist ja DEAst?

Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni projektijuht Paula Põder tutvustab digitaalarhiivdes DIGAR ja DEA leiduvaid allikaid ja jagab kasulikke otsinippe.

Paberalusel dokumentide kahjustused ja säilitamine

Rahvusarhiivi Tartu konserveerimisvaldkonna juht Jaan Lehtaru räägib paberalusel dokumentide kahjustustest ja jagab soovituslikke nõuandeid dokumentide tõhusamaks säilitamiseks.

Eestlased erinevates vägedes

Arhivaar Ivar Kaigu annab ülevaate erinevates sõjavägedes 20. sajandil teeninud eestlaste andmete ja Vabadussõjas osalenud meeste teenistuskäigu uurimisest.

Müstilised meetrikad

Rahvusarhiivi Tartu üksuse arhivaar Albert Ludwig Roine tutvustab kuidas kasutada õigeusumeetrikaid efektiivselt suguvõsauurimises.

Vallakohtuprotokollid keeleteadlase vaates

Tartu Ülikooli keelespetsialistid Maarja-Liisa Pilvik, Gerth Jaanimäe ja Siim Orasmaa tutvustavad vallakohtuprotokollide kasutusvõimalusi keeleteadlaste pilgu läbi.

Kuidas uurida oma talu ajalugu Rahvusarhiivis?

Uurijatunnis jagas arhivaar Ivar Kaigu näpunäiteid, kuidas ja millist informatsiooni võib Rahvusarhiivi kogudest leida talude ja nende omanike kohta.

Tunni slaidid leiab siit.

Tundi saab järele vaadata siit.