Rahvusarhiiv

Ava otsing

2000

Parimaks 2000. aastal ilmunud eestikeelseks ajalooraamatuks tunnistati Veiko Berendseni ja Margus Maiste
«Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897».
Korraldaja Eesti Ajaloomuuseum.

Ekspertkomisjon:
Toomas Karjahärm, Aivar Kriiska, Margus Laidre, Tõnu Tannberg

Konkursile oli esitatud 9 raamatut:

  1. Veiko Berendsen, Margus Maiste. Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999 (2000)
  2. Mati Graf. Parteid Eesti Vabariigis 1918–1934: koos eellooga (1905–1917) ja järellooga (1934–1940). Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 2000
  3. Mati Laur. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783). Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2000
  4. Valter Lang. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. Tallinn: Ajaloo Instituut, 2000
  5. Ülle Liitoja-Tarkiainen. Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal 17. sajandil. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2000
  6. Mati Mandel. Lihula muinas- ja keskaeg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000
  7. Aadu Must. Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio, 2000
  8. Robert Nerman. Pelgulinn: kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn:
    R. Nerman, 2000
  9. Eesti vanimad raamatud Tallinnas. Koostanud Lea KõivMare LuukLarissa PetinaTiiu ReimoUrve Sildre. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2000
  10. Reiner Brockmann. Teosed. Koostanud Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000

Toomas Karjahärm. Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2000. – Tuna 2001, nr 3, lk 144–146