Rahvusarhiivi tudengipreemia
Alates 1996. aastast toimuva Rahvusarhiivi tudengipreemia (esialgu Ajalooarhiivi preemia) konkursi eesmärk on välja selgitada aasta parim arhiivinduslik või arhiivimaterjalidele tuginev üliõpilastöö. Alates 2014. aastast toimub konkurss kahes voorus: silmapaistvamate tööde autoritel palutakse ettekandepäeval esitleda oma uurimust ning alles seejärel langetab hindamiskomisjon oma lõpliku otsuse.
Preemiale saavad kandideerida Eestis tegutsevate kõrgkoolide mis tahes eriala bakalaureuse-, magistriõppe või rakenduskõrghariduse üliõpilased.
Rahvusarhiivi tudengipreemia 2025 ettekandepäev toimus 7. oktoobril, päeva lõpuks selgusid parimad.
Preemiale kandideeris sel aastal 20 uurimust, sh kaksteist bakalaureuse- ja kaheksa magistritööd. Tööde autorite seas olid esindatud Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgema Kunstikooli Pallas õppurid.
Õiguse ettekandepäeval esineda said bakalaureusetööga:
- Kaisa Kopliste
Lääneriikide humanitaarabi Eesti lastele aastatel 1919–1922 (Tartu Ülikool) - Richard Kask
Üldhoolekande kolleegium Eesti- ja Liivimaal: funktsioonid, finantsid ning jätkusuutlikkus 1783–1796 (Tartu Ülikool) - Marko Vilepill
Arengud sotsiaalkindlustuses Eestimaa kubermangu lõpust nõukogude okupatsiooni alguseni Port-Kunda tsemenditehase näitel (Tallinna Ülikool)
Magistritöö kategoorias kandideerisid:
- Killu Raja
Vana-Egiptuse vaimustus Johann VIII Burchardi näitel (Tallinna Ülikool) - Mihkel Braun
Nõukogude Eesti honorarisüsteemi põhijooni aastatel 1944–1969: institutsiooni- ja isikukeskne vaatenurk ilukirjanduse näitel (Tartu Ülikool) - Piia Tammpuu
Uudne, moodne ja ökonoomne – ridaelamu Eesti 20. sajandi elamuarhitektuuris ja -ehituses. Elamutüübi arengulugu ja väärtused (Eesti Kunstiakadeemia)
Rahvusarhiivi tudengipreemia pälvisid Killu Raja ja Kaisa Kopliste.
2025. aastal pälvis Rahvusarhiivi tudengipreemia Killu Raja magistritöö «Vana-Egiptuse vaimustus Johann VIII Burchardi näitel». Tegemist on arhiiviallikatel ja Ajaloomuuseumi museaalidel põhineva süvauurimusega ühe kollektsionääri kogu kujunemisest ning tema püüdest seda uurida 1830. aastatel, mil egüptoloogia kui teadusharu oli alles kujunemisjärgus. Autor on kollektsionääri mahuka kirjavahetuse põhjal avanud intellektuaalse ajaloo, näidates, milliseid teoseid oli ühel tallinlasel toona võimalik egüptoloogia kohta lugeda. Lisaks toob töö esile ühe perifeeria hobiajaloolase suhtevõrgustiku Leipzigi, Tartu, Helsingi ja Peterburi teadlastega, aidates mõtestada tema kollektsiooni kujunemist. Võidutöö valmis Tallinna Ülikoolis ning Killu juhendaja oli Ulrike Plath.
Komisjon tõstis esile töö suurt mahtu ja süsteemsust. Autor kirjutab vaimustusega ning loob lugeja silme ette elava pildi ühe hobiegüptoloogi tegevusest.
Bakalaureusepreemia pälvis Kaisa Kopliste uurimus «Lääneriikide humanitaarabi Eesti lastele aastatel 1919–1922», mis annab hea ja süstemaatilise ülevaate Esimese maailmasõja järgsest välisabist. Töös on käsitletud abi erinevaid tasandeid — lääneriikide valitsusasutustest kuni rohujuuretasandini ehk antud juhul nälgivate Eesti laste koduukseni. Komisjon hindas kõrgelt autori küpset ja tasakaalukat arhiiviallikate kasutamist. Võidutöö valmis Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis ning juhendajad olid Aigi Rahi-Tamm ja Toivo Kikkas.
2025. aastal kuulusid komisjoni Kalev Jaago, Albert Ludvig Roine, Ivi Tomingas, Astri Schönfelder, Anna Elisabeth Raihhelgauz ja Edith Eskor.
***
Parimaks tunnistatud üliõpilastööd alates 2014. aastast:
2025 Vana-Egiptuse vaimustus Johann VIII Burchardi näitel, Killu Raja
2025 Lääneriikide humanitaarabi Eesti lastele aastatel 1919–1922, Kaisa Kopliste
2024 Vene vägede küsimus: Eesti ohutunnetus ja diplomaatia CSCE/OSCE-s 1992–1995, Liis Toomas
2024 Mustrid Torupilli Jussi muusikas ehk Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid, Kadri Allikmäe
2023 CSCE/OSCE konflikti ennetamise strateegia ja missioon Eestis 1993–1996: topeltstandardid, westsplaining ja orientalism?, Helena Eglit
2023 Maaharijate ühisused Saaremaal 1919–1925, Rainer Mälk
2022 Helifilmi mõju eesti levimuusikale Paul Metsa näitel, Allan Jürgens
2022 Abielulahutuste põhjused Viljandi-Pärnu Rahukogu lahutustoimikutes 1923–1940, Marilyn Mägi
2021 Illegaalsed piiriületajad Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel aastatel 1920–1940, Ott Koor
2020 „Nii kole maja!“ Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamisproblemaatika, Triin Reidla
2019 Baltisaksa aadlidaamid ja vaesus, Lembi Anepaio
2018 Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920, Toivo Kikkas
2017 Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634–1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine, Ilmar Tammisto
2016 Talupojaühiskonna distsiplineerimine Eestimaal 1710–1832: ideelised, õiguslikud ja kultuurilised aspektid, Peeter Tammisto
2015 Kuidas Narva Eestiga jäi?, Ivan Lavrentjev
2014 Intervjuu võitjaga, Timo Sild